Loomulikult soovib EKRE peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) tagasiastumist, mida on ka pidevalt väljendatud, kuid äsja Isamaa poolt justkui PR-trikina välja käidud umbusaldusealgatus on halva ajastuse ja vale tehnikaga, mis soosib pigem Kallast ennast.
Umbusaldamine oli päevakorral juba septembris, kui riigikogu taas kokku tuli, kuid taktikalistel kaalutlustel on see seni jäänud tegemata.
Juba pikemat aega kriitika all olnud, valetamises süüdistatud ja idavedude skandaaliga seotud Kaja Kallas õrritab pidevalt, et tema ise tagasi ei astu ja kui temast lahti tahetakse saada, siis tehtagu talle umbusaldus. Ta on kindel, et koalitsiooni hääled peavad ning sel juhul kui umbusaldamine läbi kukub, saaks kogu tema teema, sealhulgas idaveod, maha võtta ja rahulikult edasi minna.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles, et rahvuskonservatiivid väsimatult rõhutanud, et Kaja Kallas ei sobi peaministriks oma kompetentsi ega tegevuste tõttu. “Meie arvates on Kaja Kallas kõlbmatu peaministrina, me oleme seda arvanud kõikide tema kolme valitsuse ajal,” ütles Helme, kel on hoopis parem plaan kahjulikust peaministrist vabanemiseks.
Nimelt on tulemas riigikokku üle kümne eelnõu, mida tahetakse kiiremaks läbisurumiseks siduda valitsuse usaldusega, mis tähendab põhimõtteliselt samal ajal ka üle kümne usaldushääletuse nii valitsusjuhile kui ka valitsusele.
„Vahe peaministrile tehtava umbusalduse ja usaldusega seotud hääletuste vahel on kahte sorti,“ selgitas Helme, „esimene on see, et usaldusega seotud eelnõud võivad ka lihthäälteenamusega valitsuse kukutada. Aga peaministri umbusaldushääletus vajab 51 poolthäält. Nii et usaldusega seotud eelnõude puhul on lahinguväli opositsioonile soodsam.“
Koalitsioonisaadikutel on lihtne umbusaldusavalduse korral peaministrit toetada, kuid konkreetsete seaduseelnõude puhul võib koalitsioonis tekkida kahtlejaid, kui ikka on pandud kaalule näiteks maksutõus või vihakõneseadus.
“Nende eelnõude hulgas on terve hulk selliseid, kus on väga tõsiseid põhimõttelisi poliitilisi erimeelsusi nii koalitsioonierakondade sees kui ka koalitsioonierakondade vahel, mis on ka ju põhjus, miks nad ei ole kiirustanud siin usaldusega edasi minemisega,” rääkis Helme. “Kui me lähme praegu hurraaga tegema umbusaldust peaministrile, siis kas me mitte ei lähe peaministrile ja koalitsioonile appi pakkudes neile võimalust mobiliseeruda Kaja Kallase taha, ilma et nad peaksid tegema neid raskeid valikuid eelnõude juures.”
Helme märkis, et kui Isamaa esimees Urmas Reinsalu on varem öelnud, et EKRE tehtud 2700 muudatusettepanekut riigieelarvele on valitsusele appitulek, siis võib appitulek olla hoopis usaldushääletus peaministrile. „Usaldushääletus peaministrile on väga lihtne, sest opositsioon toetab mahavõtmist, koalitsioon mitte. Aga usaldusega seotud eelnõud on palju kõvem pähkel, sest seal on koalitsioonierakondade vahel erinevad arusaamad,“ ütles Helme.
“Teiseks, me loomulikult kõik saame aru, et Kaja Kallas on peaaegu ideaalne poksikott opositsioonile ja loomulikult on Isamaa huvides ja Isamaa kasu see, kui Kaja Kallas on peaministrina edasi. Nädala lõpul toimub Reformierakonna üldkoosolek. Käivitades praegu põhimõtteliselt juttu sellest, et opositsioon hakkab Kaja Kallast umbusaldama, on meil tegelikult risk, et me mobiliseerime reformierakondlased, Kaja Kallast ja tema toetajaid koonduma Reformierakonna sees, ehk me tugevdame tema positsiooni, mis lühikeses vaates on ju opositsioonile kasuks. Isamaa toetusprotsent tulebki suuresti selle arvelt, et meil on nii nõrk ja halvasti juhtiv peaminister,” rääkis Helme.
EKRE esimehe sõnul tuleb küsida, mis see eesmärk tegelikult on: „Kui eesmärk on lihtsalt teha poliitilist relvadetäristamist, siis muidugi võib. Aga kui eesmärk on tegelikult püüda see valitsus kummuli ajada, siis võib see umbusaldushääletus hoopis kahju tuua ja kasulikum oleks vaadata, kuidas läheb nende seaduste usaldusega sidumisega.“
Suurima opositsioonierakonnana oleks seejuures loogiline praktika, et just EKRE kannab võimaliku umbusaldamise teksti ette.
“Eks iga erakond tahab ju olla nähtav ja kuuldav. Aga selge on see, et selle riigieelarve protsessi käigus oleme meie kui obstruktsiooni vedajad ja selgelt välja kommunikeeritud erakorraliste valimiste taotlejad olnud siin poliitilise võitluse keskpunktis,” rääkis Helme, rõhutades, et detailid tuleb läbi arutada, kuid vastava hääletuse korral EKRE kindlasti toetab Kallase mahavõtmist.