Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Martin Helme peaministrile: “Riigikaitsega te hakkama ei saa, iibe olete tuksi keeranud ja eelarvega liigute pankroti suunas” 

-
24.09.2025
Martin Helme.
© UU

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsiti peaminister Kristen Michalilt palju sassis riigirahanduse kohta ning EKRE fraktsiooni esimehelt Martin Helmelt tuli eriti karm kriitika.

Martin Helme: “Sissejuhatuseks tuleb öelda, et jälle ju ei vastatud küsimusele, vaid veeretati siin selliseid nõukogude propaganda parima kooli järgi tehtud statistilisi silmamoondusi meile ette. Ei ütle ka Eesti Pank, et meil läheb kõik hästi. Vastupidi, ta ütleb, et majanduskasv lükkub järgmisse aastasse. See jutt, et me oleme siin kiiresti kasvav, tuleb panna ikkagi konteksti: Eesti on Euroopa kõige pikema, kõige sügavama majanduslangusega riik olnud viimase viie aasta jooksul ehk siis, kui Reformierakond on võimul olnud.

Reformierakonna enesemüüti see loomulikult ei kõiguta. Teie enesemüüt on see, et te olete liberaalne erakond, mis teab midagi riigi rahandusest ja teab, kuidas riigi majandus kasvama panna, ja lisaks sellele, nagu praegu ka kuulsime, kindlates kätes ja hästi kaitstud. Hästi kaitstuse teemal on meil siin viimastel nädalatel järjest tulnud uudiseid, mis naeruvääristavad teie loosungit. Me ei ole hästi kaitstud, teie valitsus ei saa mitte millegagi hakkama, isegi ei näe, kui Eestit rünnatakse, ja kui Eesti õhuruumi kasutavad teised riigid ilma meie loata, siis lihtsalt midagi mõmiseb.

Nüüd, alates sellest ajast, kui peenhäälestaja Rõivas kukkus valitsusest, olete te kõiki teisi süüdistanud selles, et Eesti riiki pankrotti on aetud. Tegelik reaalsus see, et need mõned aastad, mil te ei olnud võimul, Eesti riigieelarve ei olnud miinuses, ei võtnud suuri laene, erandiks 2020. aasta koroonaaeg, kui tõesti tuli reageerida. Aga pärast seda, kui Kaja Kallase võimuhaaramise tagajärjel te uuesti tüüri juurde saite, on riigivõlg kasvanud kiiremini kui kunagi varem Eestis, riigieelarve miinused on suuremad kui kunagi varem Eestis. Seda ei ole mitte kellegi teise kaela ajada.

Ma küsiksin niimoodi. 4,5%-line defitsiit, mida te planeerite, 2-miljardiline lisalaenamine, mida te planeerite. Mida te veel saate rääkida sellest riigirahanduse kordategemisest, mida te olete lubanud, nende numbrite valguses?”

Korduvküsimuses päris Martin Helme: “Äripäev mind allikana eriti ei veena. Küll aga võtsin välja kõigepealt Reformierakonna valimisprogrammi eelmistelt valimistelt, kus oli ilus lause: “Viime tulud ja kulud tasakaalu. Ja koalitsioonilepe – võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise.”

Nüüd, sellel ei ole reaalsusega mitte mingit pistmist, nii nagu nendel numbritel, mis te praegu siin meile ette lugesite, sest reaalsus on selline: mida te olete eelarvega siis teinud? Kulupoolt te olete suurendanud rekordiliselt. Ise nimetate seda majanduse jahutamiseks – see majandus kukkus kolinal, teie majandus kõigepealt energiapoliitika tagajärjel ja siis teie maksupoliitika tagajärjel te olete Eesti ettevõtluse ära tapnud. Võite seda ju jahutamiseks nimetada, aga reaalsus on, jah, et kui me vaatame nüüd seda siis, kui palju teie ajal on võetud riigile võlakoormust juurde ja kui suur on olnud riigieelarve defitsiit – päriselt täitmine, mitte see, mida on keegi kuskil prognoosinud, või see, mida on kuskil eelarvesse kirjutatud, vaid tegelikult on päris täitmine.

2021. aastal mina pärandasin teile kaheksaprotsendise majanduskasvu ja tegelik eelarvedefitsiit tuli isegi plussi; eelarve oli ülejäägis tegelikult. Aga 2022. aasta juba teie möllasite. Siis oli niimoodi, et riigieelarvesse oli vaja juurde laenata 1,5 miljardit – 1,455 miljardit – ja eelarvemiinus oli siis 3,8%.

Nüüd, 2023. aasta on eriti pöörane: te laenasite juurde ka 1,6 miljardit ja eelarvemiinus oli, prognoos oli kaheksa protsenti, aga tegelikult oli 8,7. Ja 2024. aastal laenasite juurde, riigivõlg kasvas peaaegu kaks miljardit. 2026. aastal tahate jälle kahe miljardi võrra riigivõlga suurendada ja siis miinus oli prognoosi järgi 5,24 ja tegelikult tuli peaaegu kuus.

Nii et te olete nagu purjus meremees litsimajas olnud selle riigi rahandusega ja kõik teised on kogu aeg süüdi.

Aga nii palju muidugi tunnistate, et see riigi rahanduse tuksikeeramine on teie jahutamise tulemus olnud.

Ma küsin, et mis teil veel järgi on jäänud peale selle, et te süüdistate kõiki teisi Kremli käsilaseks olemises? Riigikaitsega te hakkama ei saa, iibe olete tuksi keeranud ja eelarvega põhimõtteliselt me liigume pankroti suunas.

Martin Helmet toetas Varro Vooglaid: “Ma jätkan sealt, kus kolleeg Martin Helme pooleli jäi ja tuletan teile meelde, et te kirjutasite oma valimisprogrammis 2023. aasta valimiste eel, et viime riigi tulud ja kulud tasakaalu. Tõlgendame seda heatahtlikult ja ütleme, et ei ole õnnestunud siin mõne aastaga nii kaugele veel jõuda. Aga vähemalt peame vaatama sellele, mida te kirjutasite koalitsioonileppes kohe 2023. aasta kevadel, et võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise.

Täiesti võimatu on ju eitada seda, et ei ole isegi liigutud selles suunas, ei ole ka paigal püsitud, vaid on liigutud vastupidises suunas. Riigieelarve ei liigu tasakaalu poole, vaid liigub tasakaalust eemale teie valitsemisel. Nii et kas meil ei ole siin jälle tegemist sellise olukorraga, nagu me juba kogesime, et enne valimisi öeldi teie eelkäija poolt, et maksud ei tõuse, lugege minu huultelt, ja siis pärast valimisi tõsteti peaaegu kõiki makse ja aktsiise sinna otsa?

Need on olnud ju kaks põhimõttelise tähtsusega lubadust. Maksud ei tõuse ja liigume riigieelarve tasakaalu poole. Mõlemad on olnud risti vastupidi. Kuidas te seda ikkagi valijatele kommenteerite, eriti praegusel valimiste-eelsel ajal? Seda esiteks. Ja teiseks, muuseas, ma lisan siia ka seda, et mingeid uusi asjaolusid ju ei ole. 2023. aasta kevadel te teadsite sama hästi, et Ukrainas on sõda käimas. See ei ole mingisugune uus asjaolu, mis ilmnes, et me pidime nendest lubadustest taanduma uute asjaolude tõttu. Põhimõttelised asjaolud on samad.

Ja lisaks ma küsin, kui lubate, et kas te saate selgitada ka avalikkusele ja meile, kui palju on selle aastas laenatava 2 miljardi pealt intressimakse edaspidi aastas ja kui samas tempos laenamine jätkub, siis kui palju on 2030. aastaks kogu Eesti riigi võla pealt intressimakse aastas.”