Head erakonnakaaslased!
Viimaste nädalate pingeline poliitiline olukord jõudis uude faasi. Reformierakond jäi truuks oma tavadele ja viskas oma valitsuspartneri üle parda. Samas teatas Kaja Kallas, et kuigi ta varem korduvalt seda lubas, ei kavatse ta ise peaministri kohast loobuda. Tegemist on äärmiselt halva ja ohtliku praktikaga parlamentaarse demokraatia toimimise seisukohalt, kui peaminister, kelle parlamendist saadud mandaat on ammendunud, keeldub ametist lahkumast.
Tekkinud olukorda üritavad mõistagi kõik poliitilised jõud esitleda võimalikult endale soodsas raamistuses. Nii räägivad reformierakondlased, kuidas Ukraina sõja tõttu ei saa teha koostööd ei Keskerakonna ega meiega, kuna me oleme nende väitel venemeelsed. Huvitaval kombel ei seganud Reformierakonda Keskerakonna venemeelsus kuni tänaseni. Ja on eraldi jultumus süüdistada meid, kõige rahvuslikumat ja iseseisvusmeelsemat erakonda venemeelsuses, kuigi just nemad ise on meie julgeolekut kõige kauem ja kõige süstemaatilisemalt kahjustanud ja just nemad tahtsid äsja riigikogus läbi suruda seadust, mis oleks eesti lasteaiad muutnud kakskeelseteks. Ja just nemad on avanud Eesti piiramatule immigratsioonile, mis on viimase kolme kuuga kasvatanud võõrpäritolu rahvastikku kolme protsendi võrra ning muudab eestlased vähemusrahvaks siin riigis.
Loomulikult huvitab teid kõiki, mis saab edasi ja kuidas plaanib meie erakond tekkinud olukorras käituda.
Olen eeloleva nädala teisipäevaks kokku kutsunud erakonna juhatuse, et meie edasist käitumist arutada ning planeerida. Meil on, mida arutada.
Tahan rõhutada, et me ei ole selles olukorras mingid lükata-tõmmata tegelased, keda teised oma plaanide realiseerimiseks manipuleerida saavad. Meil on oma kindel maailmavaade, kindlad programmilised- ja valimislubadused, millest me juhindume. Meil on ka piisav poliitiline kogemus ja vilumus, et mitte lasta end ära kasutada. Me seisame oma põhimõtete, oma valijate, oma rahva eest.
Peale valitsuse lagunemist pöördus minu poole Keskerakonna esimees Jüri Ratas ettepanekuga alustada konsultatsioone eelmise valitsuse moodustanud erakondade baasil uue valitsuse tegemiseks. Kindlasti tuleb seda pakkumist kaaluda tõsiselt. Samas tuleb endale aru anda, et isegi, kui me seda tahaksime, pole meil lihtsalt võimalik tagasi pöörduda eelmise valitsuse koosseisu, tööplaani ja usalduse juurde. Liiga palju on vahepeal muutunud.
Meil on põhimõtteliselt ees kolm võimalust ja nende võimaluste realiseerumine ei sõltu ainult meie valikutest.
Üks võimalus on, et valitsus moodustatakse Reformierakonna poolt ja sotside ning Isamaa toel. Meie jääme opositsiooni ja töötame parima valimistulemuse nimel, et moodustada valitsust peale valimisi. Ma ei pea seda halvaks lahenduseks meile, kuid see on kindlasti halb lahendus Eestile.
Teine võimalus on, et valitsuse moodustavad samad erakonnad, kes moodustasid eelmise valitsuse. See eeldab uute poliitiliste kokkulepete sõlmimist ning vajab tingimata usalduse taastamist, mis sai kannatada peale eelmise valitsuse lagunemist. Meil on oma selged eesmärgid ja poliitilised seisukohad, mille võtmine taolise koalitsiooni tööplaani on tingimuseks valitsusse minekul. Pole reaalne, et taolise koalitsiooni suudame kokku leppida väga kiiresti, kuid on reaalne, et seda siiski suudame, kui me nii peaks otsustama.
Peame arvestama ka kolmanda võimalusega: et Kaja Kallas ei suuda uut koalitsiooni kokku panna, tema vähemusvalitsus kutsutakse tagasi, kuid uut toimivat koalitsiooni ka ei suudeta luua. Sellisel juhul on esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos tulemas erakorralised valimised. Ma olen käivitanud erakonnas protsessid, et me oleks valmis edukalt osalema valimistel, mis toimuvad kas juuli lõpus või augustis. Me ei karda erakorralisi, aga see ei ole meie esimene eelistus.
Iga võimaliku valitsusse mineku puhul on kõige tähtsam see, mida me suudame oma programmist ellu viia. Meie jaoks on järgnevatel kuudel kõige tähtsamad needsamad teemad, mida tõin esile erakonna kongressil oma kõnes. Neiks on inimeste toimetulek ja inflatsiooni maha surumine, teiseks Eesti turvalisuse tagamine ehk riigikaitse tugevdamine, kolmandaks Eesti rahvusriigi kaitsmine, mis nõuab meilt immigratsiooni kontrollimist, eesti keele ja kultuuri edendamist. Meile on tähtis ka, et Eesti oleks vaba, et meil ei toimuks autokraatia ja totalitarismi hiilivat kehtestamist.
Ilma et me saaks reaalselt viia ellu otsuseid, mis aitavad tuua alla elektri hinda, aitaks inimestel toime tulla pöörase hinnatõusuga, tugevdaks kiiresti ja otsustavalt riigikaitset ja pööraks ümber meid lämmatada ähvardava immigratsioonitulva, me valitsusse ei lähe.
On ju selge, et eeloleva üheksa kuu jooksul, mis jäävad riigikogu korraliste valimisteni, seisab järgmisel valitsusel ees väga mitmeid väga raskeid probleeme, mis kindlasti räsivad iga võimuerakonna populaarsust. Iga erakond, kes järgnevatel kuudel valitsuses on, kannatab sellest valimistel. Kõige lihtsam oleks kindlasti olla edasi opositsioonis. See ei oleks aga riigimehelik, nii me oma rahvast ei teeniks. Kui me suudame midagi oma rahva heaks ära teha, siis peame seda tegema.
Head erakonna liikmed!
Ma ei kibele valitsusse. Me osaleme valitsuses siis, kui me saame seal ära teha olulisi asju Eesti heaks. Ees seisavad pingelised ajad, kus meie erakonnale asutakse avaldama erinevast suunast väga intensiivset survet nii selleks, et me midagi ei teeks, kui selleks, et midagi teeks. Säilitame külma närvi ja juhindume oma põhimõtetest, olen kindel, et siis saadab meid ka edu.
Martin Helme
EKRE esimees