03.08.2020
Martin Helme
Rahandusminister Martin Helme ütles intervjuus Eesti raadiole, et kui tagantjärgi vaadata, siis nii raevukas reaktsioon näitab, et riik on rahapesu uurimises Eestit esindama valitud USA advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivaniga sõlmitud lepingu puhul kõik õigesti teinud.
Indrek Kiisleri küsimusele, et kui nüüd tagantjärgi vaadata, kas midagi läks teie arvates ka viltu, vastas Helme, et vastupidi.
Ta rõhutas, et rahandusministeerium on juriidiliselt ja poliitiliselt teinud kõik väga korrektselt: „See oli kooskõlastatud koalitsiooni sees, see oli valitsuses ilusti läbi räägitud, volitused saadud. See pakkumus oli tehtud nöörimööda korrektselt, taustauuringud on tehtud põhjalikuks ja mitmest erinevast allikast, mitte midagi ei ole valesti tehtud. Vastupidi, see, et nii suur kisa on, näitab, et me oleme õigel teel.“
Ta nimetas esmalt Eesti Päevelehes avaldatud ja hilisemaid jätkuartikleid laimukampaaniaks tema ja kogu valitsuse vastu, kes tegeleb varasemast oluliselt laiemalt rahapesu uurimisega.
Ta ütles, et huvilised, kellel on väga intensiivne soov, et nende asjadega, mis juhtusid Eestis kümmekond aastat tagasi, lihtsalt ei räägitaks neist, et nende asjadega ei tegeldaks, on kindlasti palju: „Kahtlemata ei rõõmusta Eestis tegutsevad Põhjamaade pangad selle üle, et see teema on jätkuvalt päevakorras, kahtlemata ei rõõmusta selle üle inimesed, kes on otsesemalt olnud seotud kriminaalse tegevusega, ei rõõmusta need inimesed, kes midagi maha magasid omal ajal, ei rõõmusta need poliitikud, kes pidid vastutama selle eest omal ajal. See ring on väga lai.“
Helme tuletas meelde, et plaan võtta rahvusvaheline õigusnõustaja, kes aitaks meil olla kaasatud Ameerikas toimuvates protsessides, mille tulemuseks võiksid olla ka Eesti kasuks suured kahjunõuded, on välja käidud juba eelmise valitsuse ajal. Juba 2019. aasta jaanuaris viis toonane justiitsminister Urmas Reinsalu selle plaani valitsusse, siis tulid valimised peale ja asi jäi soiku. Helme võttis ministriks saades teema uuesti üles ning see leidis ka uues valitsuses toetust.
„Pärast seda võtsime ühe Londonis tegutseva rahvusvahelise advokaadiga ühendust, kellel on olnud varasemalt kontakt Eestiga ja küsisime, kust üldse alustama peaks. Missuguse plaaniga võiks leida neid õigusabi osutajaid ja panime paika põhimõttelised kriteeriumid: peab olema finantskuritegudega tegelemise kogemus, peab olema rahvusvaheline võrgustik ehk Ameerikas ja Euroopas esindatud, mõned sellised tingimused veel. Ja loomulikult huvide konflikti ei tohi olla,“ rääkis Helme ERRile. „Ega selliseid firmasid, mis niisugusele profiilile vastab, nüüd ülearu palju ei ole. Meie esimese sõelumise järel jäi seal seitse-kaheksa nime, mille peale siis tehti juba natuke rohkem taustauuringut. Sealt me praakisime kõrvale veel mitu tükki, mis juba ilmselgelt ei sobinud, kas selle pärast, et neil olid mingisugused otsesed suhted, huvide konfliktid välja paista, või olid seal mingid muud takistused. Osad, kelle poole pöördusime, ütlesid kohe ise ära, et nad ei ole huvitatud, ei tegele taoliste asjadega. Kogu sellest sõelumisprotsessist jäigi järele kolm või neli firmat, kellele me peale valitsuse otsust tegime kolmele otse pakkumise.“
Pikalt kirjutatakse sellest, kuidas kaks tükki neist on seotud Vene huvidega, samas on nad ise teatanud, et neil on huvide konflikt, neil on liiga suured ärihuvid Venemaal ja nad taandasid ennast.
„Siin tegeletakse mingisuguse ažiotaažiga teemal, mis ei ole üldse teema, sest neid ei võetudki sellel põhjusel, et neil olid Vene huvid olemas,“ lausus Helme, kes valis firma, kellel neid huvisid ei ole.
Helme sõnul olid protsessi peamised vedajad tema poliitilised nõunikud Kristel Menning ja Kersti Kracht, samuti oli protsessi kaasatud rahandusministeeriumi hankeosakond, hiljem oli kaasatute ring veel suurem.
Rahandusminister ütles, et ta ei näe mitte mingit põhjust sellest lepingust taanduda. „Küllap kõiki lepinguid on võimalik katkestada, kui selleks on suur soov. Tõenäoliselt kaasneb sellele ka lepingutrahv, Aga ma ei näe mitte mingit põhjust, see laimuvalang, mis on toimunud Freeh suunas, on tehtud selle jaoks, et määrida tema mainet ja selle kaudu määrida minu mainet ja halvustada kogu seda tegevust, mis me oleme ette võtnud. Lootuses, et ehk siis see leping katkestatakse. Kui me tuleme intervjuu alguse juurde tagasi, et kes need on, kes seda laimukampaaniat initsieerivad, minu arust nendel on selge soov, et mitte midagi rohkem ei tehtaks ja mina sellele soovile vastu ei tule,“ rõhutas Helme.
Ta lausus, et Freeh advokaadid on Eesti meedias toimuvast täielikus hämmingus. „Nende jaoks on täiesti arusaamatu, mis siin toimub. Kui kuidagi võrrelda, et mis siin toimub, siis alguses räägiti siin huvide konfliktist – huvide konflikt on üheselt tagasi ja ümber lükatud, see kukkus kokku ja nüüd on siis hakatud ehitama uut narratiivi, et kõik on Vene käsilased. See on väga sarnane oma ülesehituselt sellel, mismoodi Ameerikas Trumpi vastast Vene koostöö kaasust kedrati aastaid ja aastaid,“ rääkis Helme.
Rahandusministeerium sõlmis 27. juunil lepingu USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan LLP Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelise rahapesuga seotud uurimises. Eesti Päevaleht kirjutas möödunud nädalal, et advokaadibürool on seos Venemaa rahapesuskeemiga, kuna advokaadibüroo esindas ka ettevõtet Prevezon, mille raha liikunud muu hulgas Danske Banki Eesti filiaali kaudu. See artikkel on aga ehe näide libauudisest ja laimust.