Rahandusminister Sven Sester vastas esmapäeval 13. veebruaril saadikute küsimustele Rail Balticu rahastamise asjus.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles arutelu Uutele Uudistele kommenteerides, et jutt 10 miljonit eurot aastasest ülalpidamiskulust on naeruväärne: „See on oluliselt väiksem kilomeetri kulu, kui me oma praeguse raudtee hooldamisele maksame. Kui arvestame, et Rail Baltic peaks olema ülikiire, üleni elektrifitseeritud, kaherealine ja mis kõik veel, siis Sesteri pakutud summa sisse ei mahu ei rongide hankimiskulu, piletite doteerimiskulu ega ka mitte elektrikulu, mis nende kiirete elektrirongide puhul oleks. See kõik saab olema arvatavasti mitukümmend miljonit enam“
Ka omaosaluse summade välja nõudmine Sesterilt oli Helme sõnul lootusetu. „Kas meie omaosalus on 80 protsenti nagu pikka aega räägitud või 85 protsenti, nagu Sester puldist mainis? 1 300 000 000 eurose projekti puhul on 5%-line vahe väga suur raha. Isegi projekti esimesel etapil ei tea me veel kas meie omaosalus on 300 või 400 miljonit, rohkem või vähem, ja mis selle eest saab: kas selle eest saab valmis vaid teetammi või ka peatused? Või valmis peatused ja sillad, aga sealt alt raudteed veel jooksma ei hakka? Või selle eest saab ainult maade võõrandamised, mille käigus põhiliselt ostetakse maid kokku nendelt inimestelt, kes teadsid juba 2007. aastal, kust see trass hakkab minema ning ostsid keset soid ja metsi endale maatükikesi?“
Helme avaldas imestust, kuidas saab sundida avalikkust sellist projekti heaks kiitma. “Kuidas saab Riigikogu sellist ebaselget projekti heaks kiita, kui me räägime suurusjärkudest, mis omaosaluse puhul on sama suur kui on meie iga-aastane riigikaitse eelarve? Kui me räägime suurusjärkudest, kus projekti lõppmaksumus hakkab lähenema terve aasta riigieelarve suurusele? Meile räägitakse müstilisest unistusest, viiest miljonist reisijast aastas. See tähendab, et 14 000 inimest päevas sõidaks Tallinna ja Kaunase vahel. Me räägime 15 miljonist tonnist kaupadest, samas kui praeguste Eesti raudteede peal liigub paar-kolm miljonit aastas. Tulge maa peale inimesed!“
Rahvuskonservatiivide fraktsiooni juht oli tõsiselt pahane. „Niimoodi ei saa valitseda riiki ja käituda meie kõigi rahaga. See on katastroofiprojekt, mis tuleb ära hoida.“
Sesteri ütles saadikutele, et trassi ekspluatatsioonikuludeks oodetakse keskmiselt 10 miljonit eurot aastas. Tulu teenimist aga saab alustada raudteeühenduse käikuandmise järel ning senistes kulu- ja tuluanalüüsides on tasuvusperioodiks arvestatud 30 aastat, seega siis alles 2054. aastal. Rail Balticu väljaehitamiseks on kavandatud kuni 85% ulatuses kasutada Euroopa Liidu vahendeid, millele riik lisab juurde omapoolse finantseerimise. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus on suurusjärgus projekti elluviimiseks 1,3 miljardit eurot, sealhulgas riigipoolseks omafinantseeringuks 250 miljonit eurot.
Täiendav RB Ernst & Youngi poolt tehtav tasuvusanalüüs, valmib kummalisel kombel tagantjärele ehk aprillis. Seegi on kahtlane asjaolu.