Kolmapäeval menetleti Riigikogus uut riigieelarvet ja EKRE fraktsiooni esimehel Martin Helmel oli selle kohta mõndagi negatiivset öelda.
Martin Helme: “Lihtsatest asjadest tuleb alustada. Me Reformierakonna juhtimisel riigina liigume pankrotikursil. Meil on nüüd viis aastat täis sellest ajast, kui Reformierakond võimule tuli ja rääkis, kuidas kõik teised on riigieelarve tuksi keeranud, riigi rahanduse tuksi keeranud, riigi majanduse tuksi keeranud ja nemad nüüd tulevad eelarvet sirgeks ajama ja majandust päästma. Ja iga aasta on olnud eelmisest hullem, iga järgmine aasta on võlg kasvanud, eelarve miinus suurenenud. Järgmisel aastal me läheme rekordmiinusesse.
Ja ükskõik, mida reformierakondlased räägivad 2020. aastast, kui oli koroona, summaarselt läheme me järgmine aasta suuremasse miinusesse, kui oli koroonaaegne miinus. Kusjuures koroonaaegne miinus oli eelarvesse võetud raha, mille me andsime ettevõtjatele laenuna välja, ja suur osa sellest laenust on tänaseks päevaks tagasi makstud. Ehk see oli ainult nii-öelda sihtfinantseering, mis tegelikku riigivõlga ei tekitanudki.
Aga täna me tegeleme jooksva miinusega miljardite-miljardite kaupa. Selle tõttu esitas meie erakond riigieelarvesse ainult niisuguseid ettepanekuid, mis vähendavad kulusid. See jutt, mida meile räägitakse, et ei noh, kuskilt peab ju riik raha saama ja ikkagi riik vajab tegevuseks raha ja midagi teha ei ole, kulude katteks – meie riigieelarve on ääreni täis kulusid, mis seal tegelikult ei peaks olema.
Ma tulen tagasi Rail Balticu kaasfinantseerimise juurde: natuke rohkem kui 170 miljonit, 171 miljonit umbes, meie enda maksumaksja raha, millega ehitatakse rahvusvahelist raudteed Häädemeestele – Häädemeestele, mitte kaugemale, sest lätlased ei ehita raudteed valmis – ja mille kulu on nii pöörane, et me isegi ei saa aru, kui pöörane see on, mis ei hakka mitte kunagi tulu teenima. Ka pärast seda, kui see raudtee läbi häda ja tohutu võla valmis ehitatakse, jääb see miinusprojektiks aegade lõpuni. Aga seda meile esitletakse mingi investeeringuna.
Siis meil on riigieelarves 40 miljonit eurot ette nähtud selle jaoks, et subsideerida päikese- ja tuuleparke, et siis saaks siit puldist rääkida, kuidas see elekter on odav. No ei ole odav, kui maksumaksjalt võetakse enne kümned miljonid ära.
Siis meil on riigieelarves miljonid ja miljonid selle jaoks, et rohepöörde nime all, ütleme, looduse kaitsmise jutuga uputada ära tuhandete hektarite kaupa täiesti ilusat, korralikku metsa Eestis. See on meie riigieelarve ja riigieelarve sisu. Ja siis meile tullakse rääkima, et ei-ei-ei, kõik see on vajalik riigikaitseks.
Nüüd, riigikaitse on eraldi skämm. Riigikontroll ütleb, et 700 miljonit maksti kellelegi ära, musta auku, tagasigi ei küsitud, keegi ei tea, miks ja kuidas. Mingit võimekust tagasi selle eest me ei ole saanud, lihtsalt 700 miljonit läks. Noh, tundub, 700, noh, 700 … 700 miljonit! Annely Akkermann rahanduskomisjoni esimehena räägib meile siin, et riigil on nii suured kulud sellepärast, et me tõstame riigikaitse eelarves kulutusi. Ja tõstamegi! Riigikaitse eelarvet suurendatakse käesoleval aastal, arvake ära, kui palju võrra? Sama palju võrra, 700 miljoni võrra! Sellesama 700 miljoni võrra, mis eelmisel aastal läks musta auku, kaduma lihtsalt. Ja siiski, isegi sellisel juhul ei ole see 700 miljonit isegi mitte pool sellest kulust, mida meil järgmine aasta laenu on vaja võtta.
Ehk jälle, Akkermann ütles meile siin, et lõviosa laenu on ikkagi vajalik võtta sellepärast, et me tugevdame riigikaitset, suurendame riigikaitsekulusid. Lõviosa eesti keeles peaks tähendama seda, et suurem enamus või suurem osa sellest. Aga tegelikult ei ole isegi mitte poolt. Kui me võtame poolteist miljardit laenu, siis see 700 miljonit, mis riigikaitset suurendatakse, ei ole ju isegi mitte pool sellest. Nii et ei ole lõviosa. Raha läheb, nagu me teame, igale poole, ja igale poole tähendab, et Rail Balticusse, läheb tuuleärimeestele, läheb Ukraina ülevalpidamiseks, läheb ma ei tea milleks kõigeks veel, aga mitte sinna, kuhu inimestele räägitakse. Ja sellega üritatakse meile jätta muljet, et see raha on kõik hädavajalik, muidu ei saa riigikaitset teha.
See lihtsalt ei vasta tõele. Nii nagu ei vasta tõele see, et Rail Balticu pealt kokkuhoidmine, Rail Balticu projekti edasise rahastamise lõpetamine on kuidagi võimatu, sest me oleme välislepinguga endale selle kohustuse võtnud ja nüüd me ei saagi siin Riigikogus enam neid muudatusi teha. See ei vasta lihtsalt tõele! Ega see, kui rahanduskomisjonis hääletatakse, kas põhiseadus kehtib või ei kehti, ei muuda tegelikult põhiseaduse kehtivust. Tuleb uus koalitsioon ja hakkab neid, mis täna on kuulutatud kõige paremateks parandusettepanekuteks, hääletab need põhiseadusvastaseks. Demokraatia missugune, õigusriik missugune!
Kogu see eelarveprotsess on täiesti ahastama ajav. Ja kui me niimoodi veel paar aastat jätkame, siis on meil riik lihtsalt pankrotis lihtsalt. Ja ma ei tea, kelle kaela nad kavatsevad selle ajada, ju vast Martin Helme või Jüri Ratase või Putini, kellegi kaela ikka aetakse. Aga minu meelest me oleme jõudnud tänasel päeval välja sellisesse olukorda, kus vahet ei ole, missuguse spinniga, millise ilusa propagandistliku jutukesega tuleb välja Reformierakond või juba ammu ära surnud Eesti 200, mitte keegi ei võta tõsiselt. Mitte keegi ei võta tõsiselt, kui nad tulevad meile rääkima siin maksualandusest. See on kamp, kes on kõiki makse tõstnud, ja mitu korda tõstnud.
Naerame välja lihtsalt kogu selle jutu, et ei noh, järgmine aasta on meil siin, rahvale jääb rohkem raha kätte, sest me teeme maksualandusi. Kedagi ei huvita, teid ei võeta tõsiselt! Mitte keegi ei võta teid tõsiselt riigikaitse valdkonnas. Mitte keegi ei võta teid tõsiselt, kui te siin niutsute selle pärast, et oi, vaata, aga paljulapselistele peredele see automaks teeb haiget, nüüd me tulime teile appi. Teie tegite selle valu! Kui te nüüd tulete selle jutuga, et teeme asja paremaks, siis mitte keegi ei võta tõsiselt. Ühel parteil on null koma protsenti toetus, teisel on kümme koma midagi protsenti. See ei hakkagi kasvama, sest te olete kõik maha mänginud! Mida kiiremini riigi eestotsast ära kaote, seda parem.”