19.09.2023
MARTIN HELME
Tänane valitsus, eelkõige aga selle juhtivpartei Reformierakond on läbi kukkunud igas viimases kui valdkonnas. Kui läinud kuu jooksul hävitasid nad edukalt enda tõsiseltvõetavuse väärtuspõhise välispoliitika eestkõnelejatena, siis eelarve kokku panemise käigus purunes ka nende aastaid kujundatud enesemüüt rahanduslikust vastutustundest ja tugevast majanduslikust mõtlemisest.
Reformierakonna käes on nüüdseks ligi kolm aastat olnud nii peaministri kui ka rahandusministri amet. Võimule tulles rääkisid nad lakkamatult, kuidas nemad hakkavad nüüd riigi rahandust korda tegema ja laenurahaga laamendamisele tuleb nüüd lõpp.
Kuigi reformikaid saab tunnustada selle eest, et nad on osavad propagandanarratiivi loomes, ei muuda see kuigivõrd asjaolu, et mingit hirmsat suurt segadust riigirahanduses enne neid tehtud ei oldud.
Jah, 2020. aastal, mil majandus koroona tõttu pool aastat täielikult seisis, kujunes eelarvedefitsiit suureks. Järsult vähenenud maksulaekumised ühelt poolt ning ettevõtete ja tööturu toetuseks tehtud meetmed teiselt poolt koos erakorraliselt lisandunud tervishoiukuludega tekitasid 5,5 protsendise defitsiidi ehk 1,7 miljardi euro suuruse miinuse. Selle eest tuli juba järgmisel aastal 8,3 protsendine majanduskasv koos enam kui poole miljardi suuruse maksude ülelaekumisega.
Kasv oleks võinud jätkuda, kui Kaja Kallas ei oleks samal aastal alanud energiakriisis käitunud kõikidest võimalikest variantidest kõige halvemini: lastes eelarvetasakaalule viidates hindadel kontrollimatult kerida, kutsudes ta esile ülejäänud Euroopaga võrreldes metsiku inflatsioonilaine, ettevõtete konkurentsivõime kokku varisemise, üldise majanduslanguse ja sellele paratamatult järgneva eelarvekriisi. Tagudes endale vastu rinda, et nemad teevad eelarvet korda ja lõpetavad võlgu elamise, saavutati – täiesti ennustatavalt – vastupidine.
Fakt on see, et just viimase kolme aasta jooksul on eelarvekulud kasvanud Eestis rekordtempos. Kui minu rahandusministriks oleku ajal kasvasid eelarve kulud 4-5 protsenti aastas ehk enam-vähem samas tempos eelarve tulupoole kasvuga, siis Reformierakonna rahandusministritel ja peaministril on õnnestunud kulusid kasvatada kordades pöörasema tempoga.
Eelmise aasta riigieelarve kulupoole kasv oli peadpööritav 18 protsenti, sellele eelnenud aastal ligi 10. Me võime ju objektiivselt mõista osasid kulusid, näiteks riigikaitsele suurendatud raha, kuid võimatu on mõista väärastunud kinnisideed tappa maksulaviiniga ära majandus, mis peaks aitama neid suurenenud kulusid katta.
Energiakriis hävitas meie konkurentsivõime eksporditurgudel, selle tulemus on tööstustoodangu rekordiline langus ja majandusse ning ka riigieelarvesse laekuvate rahade vähenemine. Inflatsioon hävitas ära inimeste ostujõu, mis lööb jalad alt sisetarbimisel. Räägitagu mida tahes meie turu väiksusest ja inimeste vaesusest, sisetarbimine on sellegipoolest meie majanduse ja maksulaekumiste üks kandvaid osi. Selle kõige tulemusel on riigi võlg kasvanud Kaja Kallase ajal kiiremas tempos ja suuremas summas, kui kunagi varem Eesti ajaloos. Rekord, mille üle nad on kindlasti uhked, aga päris kindlasti mitte riigirahanduse korda tegemine.
Reformierakonna korüfeed ei hoidnud paksu värvi ja müristavat kriitikat tagasi, kui meie valitsus pani 2020. aastal valminud riigieelarve strateegiasse plusspoolele rea „eelarverevisjon“. Need olid mõnisada miljonit eurot aastas, mille pidime järgnevatel aastatel kärpima, kui majanduskasv ei peaks paranema ja sellega eelarvet heldelt täitma.
Tasub ikka ja jälle üle korrata, et üks protsent majanduskasvu toob eelarvesse ilma midagi tegemata paarsada miljonit lisaraha.
Tasub ikka ja jälle üle korrata, et üks protsent majanduskasvu toob eelarvesse ilma midagi tegemata paarsada miljonit lisaraha. Kaja Kallase valitsus on oma hiilgava majandus- ja rahanduspoliitikaga aga esile kutsuda euroala suurima majanduslanguse, mis on kestnud juba kuus kvartalit ehk kauem kui kusagil mujal. Päris kontrastne pilt võrreldes meie valitsuse majanduse elavdamise meetmetega, mis tõid juba aastaga üle 8-protsendise majanduskasvu.
Aga kuidas siis riigi ja rahanduse korda tegijad eelarvemiinuse lahendavad? No õppides parimatelt!
Tänane valitsus ei kavatse eelarve tasakaalu tabelit jonksu ajada 200 miljonise „eelarverevisjoniga“. See oleks liiga labane. Selle asemel pannakse tabelisse 400 miljonit pealkirja all „tulevased maksutõusud“.
Ja ahjaa, seesama eelarvereeglite lõdvendamine, mille tegin koroona ajal ära, et luua riigieelarvesse juurde paindlikust ja kuhu sai kirja nõue, et kui kriis läbi saab, peab asuma eelarvetasakaalu taastama poole protsendi võrra aastas, ei mahtunud refikatele tol ajal hinge. See olevat täiesti vastutustundetu nii lõdvalt eelarvetasakaalu suhtuda. Pool protsenti aastas ei olevat piisavalt ambitsioonikas. Mäletate? Mina mäletan.
Nojah, nüüd tuleb välja, et riigirahanduse korda tegijatel ja laenuraha põletamise vastastel entusiastidel tuleb see konkreetne reegel siiski seadusest välja kirjutada, sest nii karmi tempoga pole võimalik hakkama saada. Luuserid!
Martin Helme, EKRE esimees, endine rahandusminister