Martin Helme Riigikogus: Tänane Euroopa Liit ja tema juhid on valinud väga ohtliku tee

Euroopa Komisjon kui euroliidu juhtorgan peaks teenima liikmesriike, aga praktikas on paraku vastupidi – komisjon tegeleb võimukaaperdamisega ka neis valdkondades, mis seni on olnud liikmesriikide ainupädevus, ütles Martin Helme Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus.

Uued uudised avaldavad Martin Helme kõne täismahus:

Euroopa Liit toimib ainult ühesuunalise liikluse vormis. Kogu aeg – ja üha kiirenevalt – liigub võim liikmesriikidelt keskusele. Kuuleme korduvalt, kuidas Euroopa Komisjon teeb seda, tahab toda, on algatanud uue poliitika uues valdkonnas. Kõige selle juures justkui ei olegi enam vaja küsida, kas see on ka päriselt Komisjoni pädevus, kas selleks on olemas aluslepingute volitus, kas selleks on olemas liikmesriikide soov, vajadus või nõusolek. Selle tõttu on vaja väga selgelt ja valjult kõigile meelde tuletada: Euroopa Komisjon teenib liikmesriike ja liikmesriikide huve. Komisjon eksisteerib liikmesriikide meeleheaks. Mitte vastupidi.

Praktikas näeme paraku, et on just vastupidi. Praktikas näeme, kuidas komisjon tegeleb jultunud võimukaaperdamisega neiski viimastes valdkondades, mis siiani on olnud liikmesriikide ainupädevus. Me näeme seda immigratsiooni ja asüüli küsimustes, me näeme seda tervishoiu ja sotsiaalküsimustes, me näeme seda haridusküsimustes, aga ka näiteks maksuküsimustes.

Seda tehakse lepinguid jultunult väänates ja pööraselt tõlgendades. Seda tehakse liikmesriikide suveräänsust jõhkralt tasalülitades. Õigusriigist räägitakse palju, kasutades seda osade iseseisvusmeelsemate liikmesriikide santažeerimiseks, kuid kõige suurem õigusriigi printsiipide rikkumine toimub hoopis EL-i enda institutsioonide poolt.

Parimateks näideteks siin on immigrantide vägisi surumine liikmesriikidele, Põhja-Iirimaa protokolli ühepoolne peatamine, jõupositsioonilt tehtud suvaotsused ravimite või isikukaitsevahendite ekspordi takistamiseks, Euroopa Keskpanga massiline liikmesriikide rahastamine läbi võlaostuprogrammide, Kataloonia teemal raske rusikaga ühe riigi siseasjadesse sekkumine või ülemkogu otsuste eiramine Taasterahastu küsimuses komisjoni poolt. Kogu oma ennastupitava ja eneseimetlusest läbi imbunud võltsi retoorika juures on Euroopa Liit kõike muud kui õigusriigi põhimõtteid järgiv nähtus. EL tegutseb varjamatult põhimõttel „eesmärk pühitseb abinõu“.

Ja eesmärk on kogu võimu täielik koondamine keskusele. Ning selle võimuga omakorda viiakse ellu väga kitsast ja väga äärmuslikku vasakliberaalset poliitikat. See poliitika on kuulutatud ainuõigeks ja vastuvaidlemist mitte sallivaks, selle poliitika vastaseid ei peeta mitte lihtsalt konkureerivate vaadete esindajateks, vaid need vaated on kuulutatud hereesiaks ja neid surutakse aktiivselt maha. Selline poliitika on olemuslikult antidemokraatlik ja meenutab meile seda tsentraliseeritud, totalitaarset liitu, kust mitmed tänased euroliidu liikmesriigid inimpõlve eest põgenesid.

Euroopalikud väärtused on väljendina kaaperdatud ning pea peale pööratud. Nüüd tähistab see sõnapaar kohustuslikku massiimmigratsiooni, kohustuslikku vasakradikaalset vaenulikkust traditsioonilise perekonna vastu, kohustuslikku Euroopa põlisrahvaste enesealandamist rahvuslikul ja rassilisel alusel.

Tänane Euroopa Liit ja tema juhid on valinud väga ohtliku tee. Kui liikmesriikidel ei lasta korraldada oma elu nii, nagu valijad selles riigis oma poliitikuid suunavad, siis jõuavad riigid üsna pea valiku ette: kas lahkuda liidust, nagu britid tegid, või leppida, et neilt on ära võetud mitte ainult nende demokraatia ja vabadused, vaid ka nende rahvusliku kultuuri põhialused.

Kui riigid nagu Ungari või Poola või ükskõik kes veel on sunnitud oma rahvusliku iseolemise nimel Liidust lahkuma, siis tuleb igal juhul ka Eestis endalt küsida, kas lahkuda või jääda. Valik ei ole mitte selle vahel, kas ori Brüsselile või ori Moskvale. Valik on, kas olla ori kellelegi teisele või peremees omal maal. Meie erakond seisab eesti rahva peremeheõiguse eest.