06.03.2024
Riigikohus
Kuigi Eelnõu usaldusküsimusega sidumine pälvis eilsel riigikohtu istungil näiliselt kriitikat, tuleb puude taga ka metsa näha. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme ütles kommentaariks, et see on puhas teater, sest meile üritatakse jätta muljet, et riigikohus kaitseb uljalt ja väga vapralt siin võimude lahususe põhimõtet ja äkki isegi ei luba edaspidi teha usaldusega sidumist iga suvalise seaduse puhul, kuid varasem kohtuotsus kõneleb hoopis muust.
„See on täielik petukaup, sellepärast, et kohus on juba varasemalt teinud otsuse, mis võtab riigikogult võimaluse obstruktsiooni teha mingiski vormis. Muudatusettepanekute tegemist enam sellisel kujul teha ei saa nagu varem,“ lausus Helme.
„See tähendab, et igal järgmisel valitsusel puudub tegelikult vajadus seaduseelnõude usaldusega sidumiseks selleks, et saada üle obstruktsionist ja see omakorda tähendab seda, et ei hakatagi enam kunagi kasutama usaldusega sidumist ja kohus võib vabalt teeselda, et. oi meil siin riigikohus pani pidurit Kaja Kallasele,“ rääkis Helme, lisades, et tegelikult kohus on juba Kaja Kallasele appi tulnud. Ja kogu see praegune protsess on täielik silmamoondus, et näidata kui kõva mees on meil president, kui kõva on meil kohus, kuidas Kaja Kallasele põhiseaduslikud institutsioonid ikkagi vastu hakkavad. „Ei hakka – see on kokkumäng! Nad on andnud talle tegelikult juba vabad käed teha, mis tahavad ja võtnud ära vajaduse seaduse usaldusega sidumiseks,“ kordas ta.
Riigikohtu avalikul istungil arutati, kas presidendi poolt välja kuulutamata jäänud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus oli vältimatult vajalik siduda riigikogus valitsuse usaldusküsimusega. Õiguskantsler leidis lisaks formaalsetele vastuoludele põhiseadusega ka sisulisi vastuolusid.
Riigikohus teeb oma otsuse teatavaks hiljemalt aprillis.
Novembris saatis riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Alar Karisele kirja, milles palub jätta välja kuulutamata riigikogus usaldushääletusega vastu võetud riigieelarvet puudutavad valitsuse eelnõud.
“Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes taunitakse usaldushääletusi kui parlamentaarse demokraatia põhimõtte rikkumist,” viitas EKRE, lisades, et Reformierakonna võimu ajal on eelnõude usaldusküsimusega sidumine muutunud reegliks, mille eesmärk on opositsiooniga mittearvestamine.
Valitsuse ja koalitsiooni esindajad on põhjendanud eelnõude usaldushääletusega sidumist ning opositsiooni eelnõude ja arupärimiste valikulist menetlemist opositsioonierakondade obstruktsiooniga.
“Kinnitame, et riigikogu opositsioon on valitsuse eelnõudele obstruktsiooni tehes püsinud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra piires. Oleme kasutanud seadustega lubatud mehhanisme, et survestada koalitsiooni ja valitsust otsima parlamentaarset kompromissi opositsioonierakondadega. Sisulisi läbirääkimisi opositsiooniga ei ole valitsuskoalitsioon algatanud, meiepoolsetele erinevatele ettepanekutele isegi ei vastata,” kirjutab EKRE.
EKRE leiab pöördumises presidendile, et usaldushääletuste, arupärimiste ja opositsiooni eelnõude päevakorrast tõrjumisega on opositsioonilt, mis esindab väga suurt osa Eesti kodanikest, võetud seaduslikud vahendid parlamentaarse protsessi mõjutamiseks.
“Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus parlamentarism Eestis on lakanud olemast ning Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord enam ei kehti,” leiab EKRE.
EKRE kutsub presidenti üles panema piiri valitsuskoalitsiooni tegevusele ja jätma usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata.
“Ainult nii on võimalik panna valitsuskoalitsiooni austama seadusandlikke ja demokraatlikke raame, mille meie parlamentaarne süsteem igale võimukoalitsioonile seab. Ainult nii on võimalik suunata võimuliitu otsima poliitilisi kompromisse,” seisab kirjas.