14.01.2023
MARTIN HELME
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitles sel nädalal oma rahvastikupoliitika programmi. Sellest on kõige enam tähelepanu saanud meie plaan asuda andma soodsat kodulaenu noortele peredele ning kustutada sellest veerand iga lapse sünniga (PM 11.09).
Sellele reageeris ägedalt nii isamaalane Priit Sibul (PM 12.01) kui ka kinnisvaraettevõtja Ingmar Saksing (PM 11.09). Kui kolleeg Sibul pahandab, et asi olevat mõttetu, sest noor pere ei saa isegi mitte laenu võtta, mida hiljem saaks aidata kustutada, siis Saksingu kriitika on selgelt ideoloogiline. Ta väidab, et lastega perede toetamine tekitaks ebavõrdsust, ajaks kinnisvaraturu hulluks ja tekitaks riigieelarves musta augu.
Komplekssed lahendused
Tuleb nõustuda väitega, et iibeaugust väljaronimiseks vajab Eesti kompleksseid lahendusi. Just seda meie programm pakubki. Lisaks lastetoetuste (nii esimese, teise, kolmanda jne) kui peretoetuste (s.o suurperede toetusmeede) suurendamisele, mida riigikogu just tegi, tuleb tagada, et lastel oleks kodulähedane kool ja lasteaiakoht, mille kohatasu ei löö pikali.
Tuleb tagada, et lastel oleks olemas võimalus käia trennis, teatris ja muuseumis. Tuleb luua lastevanematele maksusoodustused, sest me ju pooldame, et vanemad käiks tööl ja sellest tööst saadud tasu väiksem maksustamine on üks viis lastega peresid toetada. Just seda eesmärki teenib meie plaan vähendada tööl käival vanemal tulumaksu viie protsendi võrra iga kasvatatava lapse pealt.
Pange tähele: lapse kasvatamises mitte osalevale vanemale see ei laiene ja lapse täisealiseks saades see soodustus lõpeb. Toetasime eelmiste valimiste eel ja toetame ka praegu lastevanemate ühise tuludeklaratsiooni taastamist, kahjuks ei jõudnud see lubadus koalitsioonileppesse, vaatama asjaolule, et selles osalesime nii meie kui ka Isamaa, kes selle teema taas päevakorda on tõstatanud.
Ning kindlasti on oluline siduda laste kasvatamise staaž palju selgemalt pensioniga. See teenib eelkõige naiste huve, kes väikeste laste kõrvalt paratamatult mõnda aega töölt eemal peavad olema. Oleks ebaõiglane, et naised, kes hoolitsevad meie tulevaste pensionimaksjate üleskasvatamise eest, saavad ise selle karistuseks eriti niru pensioni.
Kõige olulisem teema
Ent nagu näitas ka reaktsioon meie programmile, kõige rohkem liigutab inimesi ikkagi oma kodu saamise teema. Täiesti arusaadav. Üks suuremaid takistusi oma pere loomisele ja laste saamisele on asjaolu, et kinnisvara hinnad lihtsalt ei võimalda noortel oma kodu luua.
Sellel on mitmeid põhjuseid alates liiga bürokraatlikust planeerimis- ja ehitusseadusest, jätkates keskpankade rahapoliitikaga ja lõpetades veel ühe olulise teemaga, mida me oma rahvastikuprogrammis käsitleme, ehk massilise sisserändega, mis on nõudluse lõhki ajanud.
Nii või teisiti, kui me tahame, et meie riigis elaks ka saja aasta pärast peamiselt eestlased, siis tuleb luua tingimused noortel oma kodu saamiseks nii, et laenumakse ei sunniks esimese lapse saamist lükkama 40ndatesse eluaastatesse.
Kindlad kriteeriumid
Ma ei tea, kust võtab Saksing ettekujutuse, et iga suvaline noor saaks siis osta endale mere äärde villa ja siis nelja lapse saamisega laenu kustutada. Küll aga näen ma tema kriitikas selget tunnistust, et õigesti rakendatult motiveeriks taoline samm eesti peresid rohkem lapsi tahtma. Mis ongi ju asja mõte.
Täiesti selge ka, et iga taolise programmi puhul tuleb luua reeglid, mis välistavad kuritarvitused. Soodsa laenu andmine käiks sarnase skeemiga, nagu praegu on Kredexis noore spetsialisti käendus, kus sissemakse summa on riigi käendusel tavapärasest väiksem ja võib, kui tahame, olla isegi null.
Päris kindlasti oleks summal ülempiir, mis pannakse paika, võttes appi kohaliku piirkonna keskmine ruutmeetrihind korrutatuna riigi kehtestatud maksimaalse ruutmeetrite arvuga. Ja loomulikult peab laenu taotleja olema pikka aega Eestis elanud ja olema abielus. Kaaluda võib ka muid tingimusi, näiteks välistada kriminaalkorras karistatud inimese programmis osalemise.
Põhiline on saada aru: kui see meede paneb eestlaste rahvaarvu kasvama, siis ta töötabki. Ühtlasi annab ta vastuse küsimusele: kes selle kõik kinni maksab? Tulevased põlved maksavad. Need, keda muidu ei olekski.
Martin Helme, EKRE esimees