Martin Helme: “Säh sulle maksudebatti!”

Majandusministeerium arvutas välja, et ainuüksi elektri hinna pöörase tõusu tõttu maksid Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised eelmisel aastal tavapärasega võrreldes 840 miljonit eurot rohkem. Sügisel avaldas Eesti Pank oma hinnangu, et 2022. aastal saab energiahindade tõusust tingitud lisakulu kokku olema umbes 1,2 miljardit eurot. Nende arvutuse järgi jaguneb see üsna võrdselt elektri ja kütuse vahel.

Tegelikult, nagu nüüd Majandusministeeriumi arvutus näitas, oli summa palju suurem: kui Eesti Pank arvestas elektri hinna kuluks veidi üle 500 miljoni, siis see oli kolmandiku võrra rohkem, kõvasti üle 800 miljoni. Kui võtta aluseks Eesti Panga arvestus, et kulud kütustele ja elektrile olid enam-vähem sama suured, siis saame aastat kokku võttes öelda, et inimeste ja ettevõtete taskust on eelmisel aastal ära võetud rohkem kui 1,5 miljardit eurot.

Paneme selle arvu mingisse perspektiivi. Eesti eelarve 2022. aastal nägi ette, et riik korjab sotsiaalmaksu aastas umbes 4 miljardi eest. Käibemaksu umbes 3 miljardi eest. Tulumaksu umbes 2 miljardi eest. Kõiki aktsiise umbes 1 miljardi eest. Nüüd siis toimus meil läbi elektriarvete ja kütusearvete lisamaksu kogumine 1,5 miljardi eest.

Meil üritatakse enne valimisi inimestele pakkuda entusiastlikus toonis “maksudebatti”, arutatakse midagi maksuküüru ja astmelise tulumaksu üle, et kes võidaks või kaotaks 20 eurot nii või naapidi. Meelitatakse pensionäre 50-eurose lisaga. Ja samal ajal korjab riik elektriarvete kaudu, ilma ühtegi maksuseadust muutmata või ilma maksuametit kasutamata inimestelt kokku pöörase summa. Selleks, et saada 1,5 miljardit eurot maksulaekumist, peaks peaks sotsiaalmaksu määr olema praeguse 33% asemel 45% ehk 12 protsenti praegusest kõrgem. Kui tahaks sama summa kätte saada tulumaksuna, peaks tulumaks olema praeguse 20% asemel 35% ehk 15 protsenti praegusest kõrgem. Või kui tahaks, et käibemaksu laekuks 1,5 miljardi võrra rohkem, peaks selle maksu määr olema 20% asemel 30% ehk 10 protsenti praegusest kõrgem. Aktsiisid peaks olema enam kui kahekordsed selleks, et selline summa maksude ja maksuameti kaudu kätte saada.

Ainult et mitte ühtegi maksu ei ole ju sellisel jõhkral viisil viimasel aastal tõstetud. See raha korjati inimestelt kokku hinnatõusuga. Ja ärge laske end eksitada, suurem osa sellest rahast jõuab lõpuks ikka riigieelarvesse, küll läbi Eesti Energia kasumi, küll läbi hinnatõusu tõttu suureneva käibemaksu laekumise, samuti hinnatõusuga hakkama saamiseks tõstetud töötasude kasvu pealt tulnud suurema maksulaekumise.

Energia hinnad on tõusnud majandust hävitavasse ja inimesi vaesustavasse kõrgusesse selle pärast, et Euroopa Liit ja liberaalsed Eesti valitsused on usinalt, lausa fanaatiliselt, tegelenud rohepöördega, kliimaneutraalsuse ja CO2 kaubandusega. Lisaks ESG ehk pangandusele antud keeld rahastada fossiilenergia sektori projekte. Nüüd plaanib EL ja Kaja Kallase valitsus laiendada CO2 kaubandust põllumajandusele, metsandusele, kodusoojale ja maanteetranspordile, mis tähendab, et samasugust “võimsuste puudujääki” ja hinnašokki nagu näeme elektriturul, saame juba õige varsti näha transpordis, toiduhinnas ja kodusoojas. Kui teile tundus, et toit, kodusoe ja autosõit (või ka lennukisõit) pole veel piisavalt kallis, siis varsti on palju kallim! Teilt võetakse teie raha ära küll riiklike monopolide abil, küll igat masti arvetega, mida maksma hakkate. Ja tehakse seda nagu elektriga – ilma ühtegi maksu tõstmata.

Säh sulle maksudebatti!
Keskenduks parem päris teemadele ehk sellele, kuidas peatada hullumeelsete rohepöörajate fanaatiline sekt enne, kui nad meie elud hävitavad.

Martin Helme, EKRE esimees