Annely Akkermann rahanduskomisjoni juhina teatas septembris, et “kuna on vähemusvalitsus, siis ma arvan, et me peame tavapärasest rohkem opositsiooni muudatusettepanekuid Riigikogus juurde võtma”. Ja siis läks ja proovis teerulliga opositsioonist üle sõita.
Ainult, et ei saa. Sest Reformierakonnal ja E 0,02-l ei ole selleks hääli. Riigikogu suures saalis on koalitsioonil 50 häält ehk puudub enamus. Vastavalt kodukorra seadusele (ja põhiseaduse paragrahv 71-le) peab ka Riigikogu komisjonide poliitiline tasakaal peegeldama suure saali jõuvahekordi. Rahanduskomisjonis, muide ei peegeldanud, seal oli vähemuskoalitsioon enamuses kuni Maris Lauri hüppesse minekuni. Pärast seda jäi rahanduskomisjonis seis 5-5 ehk pooled saadikud on koalitsioonist, pooled opositsioonist.
Võiks arvata, et sellises olukorras on komisjoni esimees Annely Akkermann eriti innukas opositsiooni soovidega arvestama, aga ei! Reformierakond ei tea, mida tähendab arvestamine, järeleandlikkus, mõistlik kompromiss. Selle asemel, et püüda saada kas mõnda aknaalust või opositsioonierakonna saadikut enda leeri, tegi Akkermann seda, mida Reformierakond alati teeb – pani ülbelt tuima.
Eelarvele tehtud muudatusettepanekuid ei lastud tutvustada, rahandusministeeriumilt neile arvamust ei võetud, mingit tegelikku arutelu avada ei plaanitud. Plaaniti istungitevabal nädalal kiirkorras muudatused kõik maha hääletada ja sellega teine lugemine komisjonis tehtuks kuulutada. Nii ei ole eelarvet komisjonis MITTE KUNAGI menetletud. Isegi siis mitte, kui valitsusel on kindlad enamushääled, tehakse arutelud ikkagi ära. Millegipärast arvas Akkermann, et vähemuses olles on maru tark üritada jõuga ära teha.
Aga võta näpust, hääli ei jagu! Nii nagu kliimaseadus seisab keskkonnakomisjonis, sest Reformierakond on otsustanud, et ta ei ole nõus ka vähemuses olles kompromisse otsima, nii seisab nüüd eelarve rahanduskomisjonis.
Väga hea, et seisab! See on eelarve, mille vastu võtmist tuleb iga hinna eest vältida! EKRE tegi eelarvesse üle 1,1 miljardi euro jagu kokkuhoiuettepanekuid. Mitte keegi ei saa sirge näoga enam rääkida, kuidas eelarvet pole võimalik tasakaalu ajada muud moodi, kui uute maksutõusude või pensionite vähendamisega. Me näitame päris kenasti ära, et eelarve on täis miljardi jagu kulutusi, mida eesti inimesed tegelikult üldse ei vaja. Käsi püsti, kellel on vaja LGBT MTÜ-sid rahastada? ESM-i kapitali uut sissemakset teha? Ukrainasse veel 140 miljonit uputada? Innovatsiooni ja teadmussiirdust 250 miljoniga toetada nii, et toetuse saajad on kõik täiesti juhuslikult reformierakondlaste sõbrad?
Rahvusvaheline raudtee Häädemeestesse, järgmised kümme aastat 450 miljonit aastas nii, et valmis ikka ei saa. Kohe kutsub maksutahtele, eks?
See eelarve näeb, muide, ette ka veelkordse aktsiisimaksude tõusu järgmisel kevadel. Tahate seda? Meie mitte! Nii, et kui meil õnnestub selle eelarve vastuvõtmine ära hoida, siis võite meid tänada valimistel oma häälega!
Loomulikult ei kavatse koalitsiooniparteid niisama leppida, et sajad miljonid omadele jäävad kulutamata. Nii ongi Hussar Akkermannile appi tõtanud, püüdes suurendada reformierakondlaste hulka rahanduskomisjonis. Formaalselt on Jufereva-Skuratovskaja muidugi aknaalune, aga tegelikult istub Reformierakonna fraktsioonis. Ahh, saaks selle ühe häälekese komisjoni juurde, küll siis juba nuputaks edasi, milliselt aknaaluselt saadikult vajalik lisahääl saada, et suure saali hääletused tehtud saaks!
Aga ei saa, EKRE on risti-põiki ees! Riigikogu juhatuses oli meie liige Arvo Aller vastu rahanduskomisjoni suurendamise otsusele. See otsus rikuks põhimõtet, et komisjoni koosseis peab kajastama suure saali poliitilist tasakaalu. Olukorras, kus üks juhatuse liige on Hussari ettepanekule vastu, tuleb tüliküsimus suurde saali.
Järgmist nädalat rahanduskomisjonis see ei päästa, esmaspäevane rahanduskomisjoni istung on enne, kui suur saal koguneb ja komisjoni esimene ülesanne igal nädalal on kinnitada oma nädala päevakord. Kui see jääb kinnitamata (nagu juhtus sel nädalal), ei toimugi uuel nädalal ühtegi rahanduskomisjoni istungit. Komisjoni juht saab küll kokku kutsuda erakorralised istungid, aga see nõuab tavapärasest suuremat kvoorumit ja juhul, kui opositsioon kohale ei tule, jääb istung ikkagi ära. Nagu juhtus ka sel nädalal.
Meil ei ole kiiret. Meil ei ole seda eelarvet vaja. Eestil ei ole sellist eelarvet vaja.
Martin Helme, EKRE esimees, Riigikogu rahanduskomisjoni liige