03.09.2024
Martin Helme.
Liberaalne režiim näitas jälle oma rahvale hambaid. Ikka seoses Lihula samba ja eesti veteranide mälestamisega.
2022. aasta kevadel toodi riigikogusse mitu eelnõud, mida müüdi loosungitega “Slava Ukraini” ja “Näitame russidele!” Mitme eelnõu ühendamisel õiguskomisjonis saadi käkk, mida müüdi jutuga, et nüüd saame hakata keelama 9. mai tähistamist pronkssõduri juures, karistama Z-tähe näitajaid ja keelata Venemaa agressiooni õigustamise Ukrainas.
Kuigi kõike seda tehti niigi juba, oli ühtäkki vaja veel üht paragrahvi. Ainult et paragrahv, mis riigikogus lauale pandi, ei rääkinud mitte midagi sellist, vaid muutis väga üldsõnaliselt karistatavaks sõjaõhutamise ja rahvusvaheliselt tuntud totalitaarsete režiimide sümbolite kasutamise.
Meie fraktsioon sai kohe aru, et tegu on Trooja hobusega, vihakõne paragrahviga, millega saab karistada ükskõik keda ükskõik mille eest. Kuna eelnõud müüdi avalikkusele Ukraina toetamise eelnõuna, oli selge, et selle mitte toetamine toob kaasa hüsteerilised süüdistused putinismis. Ometi nägime, et eelnõu on nii ohtlik, et seda ei saa põhimõtteliselt toetada. Seega otsustas fraktsioon, et me poolt hääli ei anna, soovi korral võivad saadikud kas vastu hääletada või mitte hääletada.
Reformierakondlik propaganda nõudis vastuvaidlematut toetust kõigile valitsuse sigadustele, vastasel korral hakati kohe putinismi malakaga vehkima. Sellest hüsteeriaõhkkonnast hoolimata olid EKRE saadikud ainsad, kes eelnõule vastu hääletasid. Üks neist kohtadest, kus jäime põhimõttekindlateks vaba ühiskonna pooldajateks ja üks neist põhjustest, miks liberaalid sõimavad meid ukrainavastasteks.
Täna näeme, mida see paragrahv tegelikult pidi tegema. Suvaline inspektor Kukeke võtab seadusekuulekalt kodanikult ära Eesti sõdurite mälestuseks valminud ausamba põhjendusega, et see “võib kujutada ohtu”.
Jah, justnimelt, olemegi kohal totalitaarses düstoopias, kus eksisteerivad mõtteroimad. Inimesed “võivad midagi teha” ja järelikult tuleb neid ennetavalt karistada. Niisiis trambitakse tanksaabastega jälle põhiseaduse peal, eraomandi puutumatus ei maksa midagi, arvamusvabadus- ja sõnavabadus ei maksa samuti midagi. Isegi see ei maksa midagi, et paragrahv, mille riigikogu võttis vastu väidetavalt Vene agressiooni õigustamise karistamiseks, on täiesti pea peale pööratud ja ei anna õigust teha seda, mida praegu tehti.
See ongi tänase Eesti reaalsus. End läänemeelseteks avatud ja sallivateks kuulutanud liberaalglobalistid on tegelikult samasugused autokraatsed totalitaristid nagu on Putin või Lukašenko. Need ka kogu aeg võitlevad fašismi ja natsismi ilmingutega, nagu meil Läänemets ja Michal. Need ka lasevad jõustruktuuridel inimestele teha, nagu poliitiline korraldus tuleb ja seadused ei maksa midagi.
Nagu Venemaal või Valgevenes, täidavad ka meie mundrikandjad käsku, küsimata, kas see on õige või vale, seaduslik või mitte. Meie kõige suuremad venevastased, kes kõiki teisi kogu aeg Kremli jutupunktide levitamises süüdistavad, kasutavad Kremliga äravahetamiseni sarnaseid natsismiluulu jutupunkte ja Kremliga äravahetamiseni sarnaseid jõuvõtteid kodanike peal.
Tulemuseks on, et elame postdemokraatlikus ja põhiseadusetus riigis, kus maksab ainult jõud ja kus sõna “õigusriik” on mõeldu kodanike mõnitamiseks.
Mitte meie ei ole ukrainavastased, vaid meie praegune liberaalne režiim on eestivastane. Karistada Teises maailmasõjas Vene agressiooni vastu sõdinud eesti veteranide mälestuse austamist samade juttude ja samade võtetega nagu Venemaal tehakse, tuues meile samal ajal sisse kaugelt üle 100 000 slaavlase, tekitab ikka väga lihtsa ja suure küsimuse: keda te teenite, kui mitte Kremlit, seltsimehed Michal ja Läänemets?”
Martin Helme,
EKRE Riigikogu fraktsiooni ja erakonna esimees