30.05.2019
Rahandusminister Martin Helme ütles tänase valitsuse pressikonverentsil noorte teadlaste protestiaktsiooni kommenteerides, et kui meil reaalselt suureneb teadusrahastus miljonite eurode väärtuses, siis see on poliitiline mõjutus, et tulla tänavatele protestima ja küünlaid süütama.
Helme ütles, et kui teadusrahastus suureneb miljonites eurodes rekordtasemele, siis tema hinnangul on streikide korraldamine teadlaste poolt poliitiline asiotaaž. “Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu või on seal midagi muud taga, aga see ei ole adekvaatne,” ütles Helme.
Tema sõnul on riigieelarves kokkuhoiukohti otsitud kõikidest valdkondadest, välja on tõstetud kaitsekulutused ja teaduse rahastamise: „Kuid siin on käest ära läinud kommunikatsioon, jääb mulje nagu inimesed hakkaksid tänaval kohe surema, siis tegelikult on asjadest valesti aru saadud. Teaduse rahastus suureneb!“
Nimelt on teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud üle 152 miljoni euro lisaraha nelja aasta jooksul, millega see püsib 0,71% juures SKT-st.
„See oli ühine otsus, et me teaduskulutusi ei kärbi, hoiame samal tasandil. See eeldas, et raha tuleb lisada 152 miljonit, mille me ka lisasime. Poliitiline eesmärk on jätkuvalt 1%,“ lisas peaminister Jüri Ratas.
Martin Helme ütles kokkuhoiukohtadest rääkides, et Eestis on olukord, kus hoolimata majanduskasvust ja maksulaekumisest on kulud suuremad kui tulud. „Meil on vaja 2020. aastaks leida kokkuhoiukohti 3.2% eest. Rääkida siin sellest, et kõiki hakatakse kohe koondama ja palkasid kärpima, see lihtsalt ei ole tõsine jutt. Need on väikesed kärped, mille jaoks leitakse kohad.“
Ta lisas, et nominaalselt kasvab riigieelarve. „Opositsioon on püüdnud jätta muljet, et Eesti riik on pankrotis, tegelikult kogu eelarve suureneb, millest pool läheb pensionitele, veerand tervishoidu, suur tükk on ka kaitsekulutustele, lisaks on kaitsekulutustele pandud lisainvesteeringud ning liitlaste vastuvõtukulud, mis on 30 miljonit aastas.“