20.05.2021
Martin Helme
Eilsel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel rääkis EKRE esimees, endine rahastusminister Martin Helme, et kahtlemata on nimetatud eelnõu näol tegemist sammuga õiges suunas Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. juuni.
Martin Helme: „Kahtlemata on nimetatud eelnõu näol tegemist sammuga õiges suunas. Eestis on praegu mõistlikult madalad eelkõige diisliaktsiisid. Aga ma tuletan meelde, et eelmises valitsuses natuke rohkem kui aasta tagasi langetati korraga mitte ainult diisliaktsiisi, vaid ka gaasiaktsiisi ja elektriaktsiisi, kusjuures elektriaktsiisi langetasime maksimaalsele madalale tasemele, mida Euroopa direktiivid lubavad.
Diisliaktsiisil on kahtlemata riigieelarvele kõige suurem mõju ehk diisliaktsiisi korjatakse kõige rohkem nendest erinevatest kütuseriikidest. Aga sektoripõhiselt on väga oluline ka gaasiaktsiisitase. Eestil on oli ennem, enne langetamist pööraselt kõrge gaasiaktsiis võrreldes ümbritsevate riikidega ja sellel on mõju nii põllumajandusele, mööblitööstusele kui ka keemiatööstusele. Elektriaktsiis puudutab kõiki Eesti inimesi.
Nüüd tõe huvides tuleb üle käia ja erinevalt Aivar Kokast olin mina nende tolleaegsete arutelude südames ja kõikide arutelude juures. Mis puudutasid küsimust, kui palju langetada ja kas langetus on ajutine või alaline? Mäletatavasti ka eelmine valitsus langetas ju alkoholiaktsiisi ja seda tehti alaliselt. Ja selle alkoholiaktsiisi langetamise tagajärjeks on piirikaubanduse oluline kahanemine n-ö mõistlikule tasandile, ilma et riigieelarve oleks kannatanud kahju, et riigieelarvelised laekumised sellest ei kannatanud.
Tõsi küll, meil on statistikat raske hinnata, sest et peale tuli koroona ja sellist täisaastate võrdluspilti on võimatu võtta. Nüüd diislilangetamise puhul fakt on see, et see oli Isamaa fraktsioon, kes kategooriliselt seisis selle eest, et see ei oleks mitte alaline langetus, vaid oleks ajutine langetus. Me olime sellega nõus. Teine valik oli, et ei oleks üldse mingit langetust toimunud. Me olime sellega nõus kindlas teadmises, et kui me langetuse oleme teinud, siis me näeme selle kasu ja see kasu on nii selge ja kõigile nii mõistetav, et ei ole Eestis nii pööraseid inimesi, kes lasevad selle aktsiisitõusu juhtuda, mis me olime siis seadusesse sisse kirjutanud. Tegelikult eelmises valitsuskoalitsioonis oli ikkagi põhimõtteline arusaamine, et aasta pärast vaadatakse see langetus, uuesti selle mõjule otsa ja liigutakse alalise määra juurde, ehk muuta see tänane määra alaliseks.
Ja põhjused on väga lihtsad, kõik need positiivsed asjad, mida me ennustasime, et juhtuvad, juhtusidki. Tarbimine tuli massiliselt Eestisse tagasi, laekumine uue, madalama määraga oli parem kui ennustati. Jah, ta tekitas riigieelarvesse siiski alalaekumist, aga see alalaekumine, mis tuli diislimäära vähendamisest, on umbes kolm korda väiksem kui alalaekumine, mis tuli koroona piirangu. Ehk siis jah, kui me vaatame üldnumbrit aastal 2020 Eestis diisliaktsiisi laekus päris suures summas vähem, aga enamus sellest tekkis koroonapiirangute tõttu.
Ja loomulikult kõik need muud raskemini mõõdetavad, positiivsed kõrvalmõjud ehk siis Eesti ettevõtete konkurentsivõime paranemine, seesama Läti-Leedu-Poola transpordifirmade sisuliselt dumpinghinnaga Eesti turule tulemine vähenes oluliselt, hinnalangus lõpptarbijale või lõpphindadele. Eesti oli aastal 2020 Euroopa kõige kiirema hinnalangusega riik ehk meil oli kõige suurem hinnalangus kõikides valdkondades. Jah, jälle tänu koroonale toimus hinnalangus üle euroala, aga meie hinnalangus oli kõige suurem võrreldes kõikide teiste riikidega. Ja statistika üheselt kinnitab, et selles oli väga suur osa maksupoliitikal ehk nendel aktsiisilangetustel, mis me tegime energiakandjatele.
Tööjõu, tööjõuturu paranemine nendele sektoritele. Kõik positiivsed tulemused, mida me ennustasime, olid olemas. Nüüd järgmine, kui Eestis toimus kiire aktsiisitõus, nii alkoholi kui kütuseaktsiisi tõus, siis meil, nii nagu tookord ennustati ja hullemini veel, kolis tarbimine teistesse riikidesse ja langes laekumine riigieelarvesse. Tänasel päeval selle RES-iga, mille valitsus vastu võttis, on ennustatud, et hoolimata järsust hinnatõusust Eestis jätkub diislitarbimise kasv seal suurusjärgus viis protsenti aastas. Samal ajal kui me teame, et selle hinnamäära juures või selle aktsiisimäära juures, mille juurde plaanitakse tagasi pöörduda, toimus tarbimise vähenemine umbes viis protsenti aastas. Ja toimus eelarve laekumiste vähenemine. Nüüd, kui valitsus väidab, et diisliaktsiisi on vaja tõsta selle jaoks, et meil riigieelarve positsiooni on vaja parandada, siis nad elavad mingisuguses luulus, sest et selle aktsiisitõusu tagajärjel ei parane riigieelarve laekumised. Pigem võib karta, et riigieelarve laekumised vähenevad. Kui ainus eesmärk on eelarve tasakaal, siis aktsiisi tõstmine halvendab seda tasakaalu. Kui see on ainus eesmärk, aga kui eesmärk on lisaks sellele, et Eestis oleks asjad odavad, et Eesti ettevõtetel oleks konkurentsivõime naabritega, lätlaste-leedulastega, ja muuhulgas ka, kui eesmärk on see, et meil oleks väiksem CO jalajälg, siis ei tohi tõsta diisliaktsiisi, sest ega Eestis kaubad vedamata ei jää, kaupa veavad siis lihtsalt siin veoautod, kes tulevad, sõidavad ööseks koju kuhugi Lätti või Leetu. Et see on see, mis juhtub. Diislit meil selle võrra Eesti alal vähem ei kulu. Lihtsalt see tangitakse väljaspool Eestit ja maksud makstakse ka väljaspool Eestit.
Nii et kui mul on üks etteheide sellele eelnõule, siis see on, et sama reha peale astutakse uuesti, tahetakse teha ainult üheks aastaks, tänase määraga jätkamine. Tegelikult tuleks teha sellesse eelnõusse parandus, mis muudab need tänased aktsiisimäärad alaliseks. Mul ei ole mingisugust usku, et me suudame peale järgmisi Riigikogu valimisi maikuuks muuta seadust niimoodi, et see automaatne tõus ei toimu. Seda ei juhtu, et sellisel juhul hakkab meil hüppama üles-alla see diislimäär. Igal juhul see tuleb alaliseks muuta ja siis on see eelnõu väga hea.“