Eelmisel nädalal kuulutas EKRE, et kutsub inimesed suurele meeleavaldusele tänase valitsuse energiapoliitika vastu. Samuti kerkis päevakorda umbusaldusavaldus Kaja Kallase vastu. Tegin palju poleemikat tekitanud üleskutse jätta elektri arved maksmata, sest muidu valitsus end liigutama ei hakka.
Kõik see oli meie erakonna poolt pidevalt suurendatud surve valitsusele, ja sellest on olnud kasu. Pärast pikka kemplust ja omavahelist purelemist on valitsus laiendanud ja lihtsustanud toetusmeetmeid, millega aidatakse inimestel ja ettevõtetel energiahindade šokiga toime tulla. Mulle on täiesti selge, et kui meie ei oleks seda pressi neile tekitanud, käiks tänagi lõputu umbluu Keskerakonna ja Reformierakonna esindajate poolt ilma, et inimestel mingit abi oleks.
Seda survet tuleb jätkata! Jätkuvalt on vajalik, et inimesed tuleks laupäeval Tallinna Vabaduse väljakule meelt avaldama. Sest täna välja kuulutatud lahendustel on kolm suurt puudust.
Esiteks ei suurene toetus tegelikult kuigivõrd. Tegelikult võetakse juba sügisel kokku lepitud ja erakordselt ebaõnnestunult rakendatud vajaduspõhise toetuse raha, mida on otsapidi hakatud jagama omavalitsuste kaudu ning suunatakse see otse energiamüüjatele. Teisisõnu, olemasolev raha pakendatakse ümber. Paremaks läheb see, et inimesed ei pea taotlustega jändama ja sotsiaalabi osakonnas oma vaesust tõestama, aga toetuse maht väga palju ei muutu. Juurde lisandus gaasi kompenseerimine, mis on loomulikult vajalik, aga see toimub ikka samast rahast, mis on juba ette nähtud elektri kompenseerimisele. Juurde lisandus ka ettevõtete toetamine, mis on samuti väga vajalik ja selle jaoks on kogu paketti suurendatud 80 miljoni võrra.
Kui ma vaatan elektri-, gaasi- ja kütusehinna tõusu, CO2 hinnatõusu ning kõiki muid hinnatõuse, siis minu arvutuse järgi võetakse Eesti majandusest sel aastal nende hinnatõusudega välja suurusjärgus 700-900 miljonit eurot. Osa sellest rahast jõuab riigieelarvesse, osa energiabisnise liiakasuvõtjate tasku. Riikliku kompensatsiooni maht on praegu umbes 300 miljonit ehk vähem kui pool. See tähendab, et reaalsuses kasvab ikkagi inimeste ja ettevõtete energiakulu enam kui poole võrra.
See on meetme teine probleem: inimeste elektri- ja küttearved teevad ikkagi läbi hüppelise tõusu, lihtsalt nelja- või viiekordse tõusu asemel tuleb kahe- või kolmekordne. Tänaste uute kompensatsioonimeetmetega juhtub sama, mis juhtus sügisel välja kuulutatutega: alguses tundub kõigile, et oh, probleem lahendatud ja kõik on hästi, mõne aja pärast selgub siiski, et jube kirves raksatas ikkagi selga.
Kolmas suur puudus on aga kõige rängem. Tegemist on ajutise lahendusega. Plaaster luumurrule. Järgmiseks mõneks kuuks on leevendatud inimeste hüppeliste kulude probleemi, kuid mitte midagi ei ole ette võetud selleks, et suruda hindasid tagasi normaalsele tasemele. Kordan uuesti üle, see on valitsuse võimuses! Veelgi hullem, nüüd otsustati, et riik maksab maksurahaga tuimalt kinni väärastunud börsisüsteemi kuritarvituste pealt röövkasumite võtmist. Meie raha voolab nii Eesti riigiettevõtete, välismaiste tootjate kui kõikvõimalke vahendajate, kindlustajate, spekulantide taskusse mürinal edasi. Kuna avalikkuse meelepaha on ajutiste meetmetega leevendatud, tekitab see petliku tunde, nagu polekski vaja praegust energiaturu süsteemi muuta. Saab teeselda, et probleem on lahenenud, kuigi tegelikult lükati probleemi lihtsalt mõne kuu võrra edasi ja makstakse selle eest väga suur summa maksuraha. Üsna tüüpiline kehv poliitiline kompromiss.
Meie nõudmine on jätkuvalt: elektri hind tuleb alla tuua! Pole põhjendatud hiigelsummade maksmine röövlitele, ükskõik, kas maksja on tarbija otse või tarbija oma maksudega läbi riigieelarve. See on ikkagi röövimine. CO2 süsteemis osalemine tuleb peatada, kuni pole kokku lepitud, milline on normaalne, prognoositav ja majanduslikult põhjendatud mehhanism. Subsiidiumite maksmine elektritootjatele tuleb lõpetada, sellel puudub majanduslik argument. Tänane valitsuse plaan ei paku vähimatki lahendust energiahindadest põhjustatud üleüldisele hinnatõusule ja inimeste vaesumine jätkub, lihtsalt veidi leebema tempoga.
Ja veel. Tänane valitsuse kokkulepe leevendas mõneks ajaks valitsuskriisi. See on ajutine, sest olemuslikult ei ole midagi muutunud. Valitsust juhib jätkuvalt juhtimisvõimetu ja empaatiavõimetu inimene, kes reageerib kõigile probleemidele liiga hilja ja liiga vähe, süüdistades samal ajal kõiki teisi kuhjunud probleemides. Koalitsioonipartnerite vahel ei ole jätkuvalt usaldust ega head tahet, poliitilisest ühisosast rääkimata. Iga järgmine kriis on veel raskem ületada, sest viimanegi kannatlikkus on ammendunud. Lisandunud on aga intensiivne alternatiivide otsimine tänasele võimuliidule kogu parlamendi parteilise paletti ulatuses. Varem või hiljem lööb välk jälle sisse ja siis on kellelgi juba varuplaan sahtlis valmis.
Martin Helme
EKRE esimees