Keskerakond, sotsid ja IRL hääletasid täna üksmeelselt Riigikogus selle poolt, et muuta Eesti kohtud sisuliselt kakskeelseks – seadusemuudatuse eesmärk on võimaldada õigusabi taotluse esitamist vene keeles.
Eelnõu vastu võtsid opositsioonist teravalt sõna kõigi opositsioonierakondade (EKRE, Vabaerakond, Reformierakond) saadikud, ent see ei kõigutanud hääletustulemust – vasakpoolse võimuliidu häältega võeti seaduseelnõu nejlapäeva hommikul vastu.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme juhtis Riigikogu saalis tähelepanu, et uus võimuliit lubas oma koalitsioonilepingus tugevdada eesti keele õpet.
„Võimuleppesse pandi kirja õilsad põhimõtted eesti keele positsiooni tugevdamisest, eesti keele õpetamise laiendamisest. Juba siis väljendas meie erakond ja mina isiklikult suurt muret selle üle, et arvestades sotsiaaldemokraatide selgelt estofoobseid instinkte ja arvestades Keskerakonna suurt hulka vene valijaid, võib siia olla ka peidetud agenda. Selle peale mulle vastasti, et ärge muretsege, IRL kaitseb selles valitsuses rahvuslikke positsioone. Tint koalitsioonilepingul ei jõudnud veel kuivada, kui juba paljastatakse oma tegelik pale. Kõik IRL-i saadikud hääletasid kakskeelse kohtu seadustamise poolt. Vasakvalitsus võrdubki venemeelne valitsus. See eelnõu selgelt õõnestab eesti keele positsiooni kogu Eesti riigis asjaajamiskeelena,“ kõneles Helme. „Mis motivatsioon on siinsetel venelastel eesti keelt õppida, kui me võtame neilt ära vajaduse. Teiseks, kui meil siin hakkab olema palju teistsugusi inimesi, kes näiteks araabia keelt räägivad, kas me siis lugupidamisest hakkame ka nende tõlketeenust kinni maksma?“
Helme sõnul on tegu eesti keele positsiooni õõnestamisega, vene keele positsiooni tugevdamisega ning väikeste sammudega kakskeelse Eesti poole liikumisega.
„Miks seda tehakse, on väga lihtne. Keskerakonna valijatest 80–90% on venelased või venekeelsed ja neile on vaja visata kont – on vaja näidata, et me saime valitsusse ja me teeme teie jaoks midagi ära. Eriti enne kohalikke valimisi on seda vaja näidata. Sotsiaaldemokraatide hinges, nagu ma juba ütlesin, põksub estofoobi süda lakkamatult. Nendel on lihtsalt vastikustunne Eesti rahvusriigi vastu ja see motiveerib neid. Lisaks loomulikult soov lüüa üle vene valijaid Keskerakonnalt.“
Helme rõhutab, et Eesti riik on põhiseaduse järgi rahvusriik. „Eesti rahvas on ainus, kellele see riik vajalik on ja ilma kelleta see riik enam toimida ei saa. Kui me eestlastelt võtame ära võimaluse oma kodumaal ajada asju eesti keeles, kui me muudame riigiasutused, kohtupidamised järk-järgult kakskeelseks, siis Eesti riigil enam mõtet ei ole. Kui see ei ole rahvusriik, siis sellel riigil mõtet ei ole. Meie erakond eksisteerib selle jaoks, et hoida Eestit rahvusriigina ja sellepärast teeme ka meie ettepaneku selle eelnõu lugemine katkestada.“
Endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots (Reformierakond) küsis Riigikogu saalis: „Miks me siin nii veriselt võitleme venemeelsetega?“ ja vastas ise: „Eestlasi on vähe. Neid on siin viimaste andmete järgi umbes 930 000 kõigest ja on arusaadav, et kui siia tuua juurde mõne suure rahva keel, siis on oht, et see keel kaob ära ja koos keelega kaob ka rahvas. Peab ütlema ausalt ja otse, et Vene isevalitseja Vladimir Putini üheks lähieesmärgiks ongi taastada Vene impeerium ehk kontrollpost nõukogude ruumi üle. Seda on kõige kergem teha just nn hübriidsõja meetmetega, mille kõige tähtsam osa on nn psühholoogiline mõjutamine, ehk siis inimeste zombistamine psüühiliselt. Venemaa järgib oma uut doktriini väga tähelepanelikult ja aktiivselt. Selles mõttes on ka oluliselt tugevnenud propagandategevus endistes Nõukogude Liidu vabariikides ja ka kaugemal maailmas,“ rääkis Laaneots.
„Mida tahavad meie venemeelsed kolleegid Keskerakonnast? Põhimõtteliselt roomavat vene keele ekspansiooni. Lõppeesmärk on sama, mida soovis Nikita Hruštšov ja mida soovib Vladimir Putin. See on ka põhjus, miks – andke andeks, Keskerakond! – ei soovi ega saa kuidagi loobuda koostööprotokollist Ühtse Venemaaga. Meie siin Eestis oleme sajandeid võidelnud iseolemise, keele ja kultuuri eest ja me võitleme edasi, igal juhul. Näib, et naaberriigi n-ö poliitikat toetavad inimesed siin saalis on ka aktiveerunud, tahes või tahtmata, abistades siis suurrahva imperialistliku poliitika laiendamist Eesti territooriumile. Selles mõttes olen ka mina vastu selle eelnõu kinnitamisele siin.“
UU
Foto: AFP