29.09.2023
Ka Rootsi sõjavägi on poliitkorrektsusest nõrgestatud ja sealsed naispolitseinikud põlvitasid BLM-i mustade ees. Kas sellisest armeest enam on kurjategijate vastu asja?
Juunis võttis Delfi “faktikontroll” vaatluse alla väite, et tänu ukrainlastele on kuritegevus kasvanud, teatas, et andmed seda ei näitavat, ning tunnistas jutu valeks. Ühes asjas pani pseudoajakirjanike naljanumber täppi, nimelt selles, et “andmed ei näita” – ei saagi näidata, kui poliitkorrektsusest varga rahvust varjatakse. Seoses tsensuuriseaduse tulekuga kasvab selline salastatus ilmselt veelgi.
Lääne-Euroopas on kurjategijate tausta ja päritolu varjamine juba ammu karm reegel, seda eriti Rootsis, kus kõik teavad, et viimaste aastate karm tulistamine ja granaatide loopimine lähtub puhtalt 2015. aasta rändekriisiga riiki saabunud Lähis-Ida klannimaffiast, aga uudised on endiselt sellise kõlaga, et rootslased ise on lolliks läinud.
Nii teatab BNS täna, et “Rootsi Stockholmi piirkonna politsei on teinud nimekirja 150 aadressist, kus võib eeldada vägivalla teket, vahendas STT Rootsi avalik-õiguslikku ringhäälingut SVT. Neil aadressidel elavad väidetavalt kuritegelikes ringkondades tegutsevad inimesed, kuid leidub ka jõukudega seotud isikute sugulaste, sõprade või firmadega seotud aadresse.
Kuigi politseile on need aadressid teada, ei suuda võimud SVT andmetel kõiki neid aadresse jälgida. Rootsis on jõuguvägivalla tõttu sel kuul tapetud juba tosinkond inimest. Samuti on vägivald suunatud selliste jõukudega seotud isikute lähedaste vastu.”
Kogu info räägib sellest, et käekiri kuulub Kolmanda maailma kurjategijatele, aga ei ühtegi vihjet päritolule. Muide, järgmine uudis vihjab “lapssõduritele”, mis pole kuidagi euroopalik ka kurjategijate maailmas.
BNS: “Rootsi peaminister Ulf Kristersson kohtub reedel riigi politseiülema ja kaitseväe ülemjuhatajaga, et arutada erinevaid võimalusi võitluses jõuguvägivallaga.
Peaminister rääkis sellest oma neljapäevaõhtuses kõnes rahvale, mida vahendas teiste seas ka väljaanne Dagens Nyheter.
“Ma ei suuda piisavalt rõhutada, kui tõsine olukord on. Rootsi pole midagi sellist varem näinud. Mitte ükski teine riik Euroopas pole midagi sarnast näinud,” ütles Kristersson oma kõnes.
Reedese arutelu teemaks on võimalus kasutada kaitseväge politsei toetuseks riiki vaevava jõuguvägivalla vastu võitlemisel. Septembris on jõukudega seotud vägivaldsetes rünnakutes hukkunud vähemalt 11 inimest.
Kristersson ütles oma kõnes, et jõuguvägivalla vastu võitlemiseks on vaja muuta Rootsi seadusandlust. “Rootsi seadusandlus ei olnud loodud jõugusõja ja lapssõdurite jaoks, kuid see on praegu muutumas,” tõdes valitsusjuht.
Kuritegevuse all kannatav Rootsi võiks paluda politsei abi Soomelt ja teistelt Põhjamaadelt, soovitas Rootsi endine peaminister Magdalena Andersson väljaandele Aftonbladet.”
Rootsis on asjad hullud, sellise olukorra tekitasid pikka aega võimul olnud ja sisserännet soodustanud vasakpoolsed ja alles praegu on konservatiivide valitsus hakanud probleemi tõsiselt võtma. Türgi migrantidega seotud probleemid takistavad ka Rootsi pääsu NATO-sse.
Ja veel üks uudis Hollandist, käekiri on sama.
Hollandis Rotterdamis sai neljapäeval kahes tulistamises surma kolm inimest, teatas politsei. Kaks inimest sai kohapeal surma ja kolmas 14-aastane ohver suri hilisõhtul haiglas haavadesse.
Relvastatud isik avas tule ühes Rotterdami korteris ja tungis siis lähedalasuvasse haiglasse. Mõlemas kohas puhkes ka tulekahju, mis kustutati.
Politsei ütles ajakirjanikele, et 32-aastane ründaja võeti kinni, rünnaku motiiv ei ole veel teada. Mees tegutses teadaolevalt üksi.
Rotterdami politsei teatas varem, et üks kahtlusalune võeti kinni seoses tulistamistega ühes korteris ja Erasmuse meditsiinikeskuses.
Politseiülem Fred Westerbeke ütles hiljem ajakirjanikele, et tulistaja oli Rotterdami elanik. Mees peeti haiglas kinni ja temalt võeti ära tulirelv.
Mõrtsuka isikuandmeid ei avaldatud ja tulistamise motiive veel uuritakse. Westerbeke lisas, et kahtlusalune teeb politseiga koostööd. “See oli must päev,” tõdes Rotterdami linnapea Ahmed Aboutaleb.
Sel aastal on kogu Rotterdamis toimunud arvukalt väiksemaid plahvatusi kodudes ja ettevõtetes, milles süüdistatakse rivaalitsevaid narkobandesid. Otseselt pole siiski viidatud, et neljapäevane tulistamine oleks seotud narkojõukudega.”
Lääne-Euroopas on saanud kombeks viidata kas narko- või motojõukudele, et ainult mitte öelda – kuritegevus lähtub suures osas tohututest migrandikogukondadest, kes pole lõimunud ega kavatsegi seda teha, ning kasutavad Lääne sooja suhtumist migrantidesse ära selleks, et teenida tulu kuritegelikul teel. Kui aga on juba selge, et kurjategijal on sisserändetaust, viidatakse sageli tema… võimalikule vaimuhaigusele.
Sisserändest tulenev kuritegevus hävitab Lääne-Euroopa turvalisuse ja seeläbi kogu riikluse lähiaastatel täielikult, sest massimigratsiooni ei üritatagi takistada. Rootsi aga sarnaneb juba Haiitile, kus võim ongi kurjategijate käes.
Sel suvel leidsid nii Rootsis, Saksamaal kui Venemaal aset nn Eritrea kultuuripäevad, mis paisusid veristeks kokkupõrgeteks Eritrea praeguse valitsuse toetajate ja vastaste vahel – ka see on uus Lääne-Euroopa trend.
Uued Uudised
Täiendatud Hollandi juhtumi kohta.
Riigiprokuratuur oli aasta alguses kirjutanud kirja Erasmuse ülikoolihaiglale arstitudengi kohta, keda nüüd kahtlustatakse oma naabri ja tema 14-aastase tütre surnuks tulistamises korteris ning õpetaja surnuks tulistamises lähedal asuvas haiglas.
Mees, keda on nimetatud Fouad L.-ks, käitus “murettekitavalt” ja “psühhootiliselt”, sealhulgas lamas poolalasti oma aias lehehunnikul ja naeris maniakaalselt, märkis prokurör ülikoolile saadetud e-kirjas, mille autentsust kinnitab ringhäälinguorganisatsioon NOS.
E-kirja kohaselt olid võimud uurinud ka 32-aastase mehe telefoni ja leidnud pilte inimeste pussitamisest ning paremäärmuslikku propagandat.
Fouad on araabia mehenimi – ja “paremäärmuslik propaganda”?