Massiimmigratsioonist pole Euroopas kunagi räägitud ega kavatsetagi rääkida täit tõde – seal pole lõhnagi humanismist, on vaid ideoloogia ja tohutu äri.
Sel nädalal tuli Rootsist skandaalne uudis: avalikkuse ette on jõudnud ulatuslik petuskeem, mille raames on mitmed hambakliinikud teeninud suuri summasid, teostades täiesti tarbetuid meditsiiniteenuseid. Ringhäälingu SVT andmetel on petuskeemi raames kasutatud sageli ära ka Rootsi saabunud varjupaigataotlejaid.
Kurioossemad faktid räägivad täiesti tarbetult eemaldatud tervetest hammastest, kuid enamasti näitasid Rootsi haigekassale esitatud arved “probleeme”, mis vajasid kulukat ravi, ja hambahügieeni teenuseid, mida tegelikult ei tehtudki. Lihtsamalt öeldes kasseeriti raha asjade eest, mida ei teostatud.
Haigekassa hambaravi ekspert Lars Sjödin selgitas, et varjupaigataotlejatest patsiendid pole olnud petuskeemist teadlikud, vaid nemad tulid hambaid kontrollima tänu reklaamile, mis oli just neile suunatud. Näiteks meelitasid hambakliinikud väljastpoolt Euroopat pärit inimesi lubadusega pakkuda teenuseid nende emakeeles.
See kuritarvituste ahel, millesse olid segatud seitse Rootsi kliinikut, kes petsid välja kümneid tuhandeid kroone, paljastab ka selle, miks migrandid Euroopasse nii oodatud on.
Muidugi on üks seltskond vasakliberaalseid Euroopa Liidu tipptegelasi, sealhulgas Frans Timmermans ja Guy Verhofstadt, kes tahavadki Euroopa valge rahvastiku neegrite ja araablastega asendada – ideoloogiline neomarksistlik immigratsiooni soodustamine on esiplaanil. Seda mõtet toetab ka suur seltskond padupunaseid, sallivuslasi ja liberaale.
Järgmiseks on arvestatav seltskond ärimehi, kes loodavad migrantidest nii odavaid töökäsi kui ka võimalusel spetsialiste. Väga suur seltskond aga on neid ettevõtjaid ja kurjategijaid, kes loodavad lihtsalt migratsiooni teenindamiselt kõvasti teenida.
Pole ju saladus, et nii rahvusvahelised organisatsioonid ja Euroopa Liit kui ka riikide valitsused eraldi on eraldanud tohutuid summasid reaalset raha migrantide vastuvõtmiseks, majutamiseks, ülalpidamiseks, koolitamiseks ja väljaõppeks. See tähendab tohutult hankeid, kus saavad “nokka kasta” sajad ja tuhanded firmad, kasvatades oma käivet ja teenides kasumit.
Ka Eestis ilmusid ju 2015-2016. aastatel välja kümned ettevõtjad, kes olid valmis renoveerima tühjana seisvaid ehitisi pagulaskeskusteks – vinduvatele firmadele kulus selline pakkumine eriti ära. Eestisse jäid need inimesed õnneks tulemata, kuid nende vähestegi puhul on ju Eestis käimas keeleõppe-, integreerumis-, kultuuritutvustus- ja veel paljud kampaaniad, millest elatuvad riigieelarve küljes rippuvad puuk-MTÜ-d.
Eriline näide aga on Itaalia enne Matteo Salvinit ehk see Itaalia, kes võttis veel Vahemere paadipõgenikke vastu. Vähemalt Napoli ümbruses ja Sitsiilias haaras kohalik maffia enda käsutusse kõik riigi rahastatavad migrantide abistamise teenused. Nüüd on Itaalia organiseeritud kuritegevus väidetavalt ka ise migratsiooni vastu pöördumas, sest inim- ja uimastikaubanduses ning prostitutsioonis on Dakari ja Lagose maffia neile liiga tõsiseks konkurendiks saanud.
Üle kogu Itaalia aga on migrantide teenindamine EL-i, valitsuse ja ÜRO rahade eest väga tulus majandusharu. Kuivõrd varjupaigataotlejaid ja selle saanuid varustatakse EL-i poolt rahastatud krediitkaartidega, on nende ostud teretulnud praktiliselt kõigile. Migratsioon on saanud kullaallikaks.
Ja mõistagi kaasneb kõige sellega tohutu korruptsioon. Itaalias arvatakse migrantideni jõudvat kolmest eurost vaid üks, teised kaks lähevad vahendajatele või siis kirjutatakse enda arvele midagi reaalset tegemata – nii nagu Rootsi hambakliinikute puhul.
Kogu see korruptantide Eldoraado aga on määratud kokku kukkuma – keegi peab ju kõik selle kinni maksma. Migrantide teenindamine annab tööd kümnetele tuhandetele ja kasumit tuhandetele, aga väärtusi selle tulemusel ei looda. Migrandid ise on ülalpeetavad, puhtalt harimatuse ja oskuste puudumise tõttu ei jõua nad ega tahagi tööturule jõuda. Raha nende ülalpidamiseks aga võetakse Euroopa maksumaksja taskust.
Iga lisanduv migrant tähendab kulutuste kasvu, see raha aga tuleb kuskilt leida. Kaks suurimat migratsioonipumpa, Rootsi ja Saksamaa ongi juba makse tõstnud, et migratsioonitulvaga hakkama saada. Mida suuremaks see muidusööjate armee kasvab, seda rohkem tuleb raha välja käia, rahakott aga kõhnub ja lisa võetakse maksumaksja käest – kaua aga toogi vastu peab, kui heaoluühiskond käest libiseb.
Migrante aga on juba nüüdki nii palju, et nad hakkavad Suurbritannias, Prantsusmaal ja mujalgi poliitilist võimu üle võtma ning oma kultuuriruumi kehtestama. Kui aga töökad eurooplased migrandimassi alla mattuvad, kust tuleb siis hädavajalik maksuraha?