30.03.2022
Varro Vooglaid ei vii kunagi 9. mail punaseid nelke “Aljoša” juurde, küll aga teeb seda Yana Toom.
Eestlased lasevad kahjuks ennast liiga kaasa kiskuda poliitikute ja meedia intriigidest – seda on näha lausa igapäevaselt, kui tõsimeeli usutakse poliitilistes kähmlustes lahti lastud kuulujutte.
Nii näiteks usuvad paljud tõsiselt, et traditsionalistide juht Varro Vooglaid olevat Kremli agent. Üks inimene kirjutab sotsiaalmeedias koguni, et astuvat Kaitseliitu, takistamaks seni, kuni noored mehed on rindel, Vooglaiu-suguste võimuhaaramist.
Muusik Tõnu Trubetsky on selle peale öelnud, et Vooglaid peab eriti kõva agent olema, kui koguni kapo ei suuda teda vahele võtta.
Varro Vooglaiu sõnade taga oli ilmselt lihtsalt lootusetus, et liberaalsete valitsuste võimutsedes enam midagi rahvus- ja väärtuspõhisest Eestist päästa saab. Nii mõnigi rahvusmeelne inimene on samuti öelnud, et eestlased enam orjameelsusest ei vabane ja ongi väärt valitsejaid, kes maa slaavlasi ja neegreid täis veavad – Delfi pole lihtsalt õigel ajal öeldust kinni hakanud ja kirjutanud, kuidas see ja see poliitik tahab pärisorjuse aega tagasi tuua.
Varro Vooglaid pole mingi Putini käsilane – eestlastest poliitikute seas pole peale Oudekki Loone rohkem poliitikuid, keda idatuuled rõõmustaksid. Isegi sotsid saavad oma neomarksistlikke ideesid Lääne liberaalses ruumis paremini täide viia, Venemaal löödaks nad parteilise suurpuhastuse käigus ruttu maha. Reformi- ja Keskerakond, kes slaavlasi massiliselt sisse veavad ja sellega ukraina-vene rahvuskonflikti ergutavad, on küll Kremli kasulikud idioodid, kuid ilmselt mitte otseselt nende leival.
Varro Vooglaidu tümitades jätavad eestlased tähelepanuta Eesti 200 liidri Kristina Kallase, kes edendab just internatsionalismi, milles eestlastel oleks marginaalne roll ehk vaid kannel ja pastlad.
Samuti jäetakse rahule tõeline suurvenelane Yana Toom, kes on Delfis taas oma ideoloogiatormi valla päästnud. Nimelt väidab ta, et Eestis oleks vaja poliitilist rahvust, mitte eestlaste rahvusriiki, kus muulased elavat vaid meie armust. Lisaks edastab Toom jutte sellest, kuidas ukrainlased venelasi kiusavat.
“Kui omal ajal oleks panustatud sellesse, et luua poliitiline rahvus, tugevdada venekeelset haridust, arendada meediat, leevendada kodakondsuspoliitikat, oleks meil täna hoopis teistsugune venekeelne kogukond. Euroopameelne, intellektuaalne, vaba. Aga ei, mingid tarkpead otsustasid, et miljon eestlast assimileerib 400 000 venelast,” kirjutab Yana Toom.
Mõistagi tehti rahvuspoliitikat valesti, kuid mitte rahvusriiki hüljates, vaid näiteks Vene kodanikke siia jättes. Aga siinsetest venelastest poleks küll Euroopa-meelseid saanud – sellega ei haaku kasvõi seegi, kuidas siingi Punaarmeed 9. mail jumaldatakse, sama armeed, mis on kogu Ida-Euroopa jaoks okupant.
Toom Toomiks, aga eestlastega on lood halvad, kui inimesed astuvad Kaitseliitu, et võidelda Vooglaidude, mitte Toomidega.
UU