Kui valitsus soodustab massimigratsiooni, siis võimendab ka peavoolumeedia lugusid, mida tuleks lasta ametkondadel lahendada.
Kaitsepolitsei hinnangu järgi radikaliseerunud islamiusuline Ukraina kodanik taotleb kohtult õigust tulla Eestisse, esimese väikese kohtuvõidu politsei- ja piirivalveameti (PPA) üle ta juba sai, kirjutab Postimees.
Jutt käib 25-aastasest Sergeist, kes on Ukraina kodanik, kuid elanud vaheldumisi Eestis ja Ukrainas. Õigeusklikust perest pärit mees võttis vastu islamiusu, alustas Saudi Araabias Medina islamiülikoolis araabia keele õpinguid (väidetavalt selleks, et koraani lugeda) ja kui ta mullu õpingute katkemise tõttu Eestisse tulla tahtis, sai ta teada, et radikaliseerumise tõttu ei saa ta enam Schengeni ruumi siseneda ning tühistatud on ka tema elamisluba.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Jürgen Klemm ütles Postimehele, et kapo ülesanne on hoida ära vägivalla kasutamist poliitilistel eesmärkidel. «Siin ei oma mingit tähtsust, millises poliitilises spektris on inimese vaated või milline on tema usuline kuuluvus. Äärmuslus on väärtuste süsteem, kus ühe grupi identiteet põhineb vaenulikul ja vägivaldsel vastuseisul teise grupi suhtes. Kaitsepolitsei tähelepanu all on just vihakõne, kuna sel puhul on alust arvata, et sellele võivad järgneda kuriteod, mis pannakse toime füüsilise vägivalla abil,» ütles Klemm.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Victoria Korpani sõnul on PPA-l vastavalt välismaalaste seadusele õigus tühistada avalikku korda või riigi julgeolekut ohustava välismaalase elamisluba.
Siinkohal võib kapot ja PPA-d ainult toetada – pigem oleks vale, kui nad juhtumile ei reageeriks. Saudi Araabia on üks islamiäärmusluse vahhabiitliku suuna rahastajaid ning seal õppinud ja ootamatult Eestisse tulla sooviv mees on kahtlemata riskigrupis. Pealegi on ukrainlase muutumine õigeusklikust moslemiks vägagi hoiatav. Lisaks on tegu Ukraina kodanikuga – miks peaks Eesti lubama siia võõra riigi kodanikke, kellel tuleb hakata silma peal hoidma.
Sergei on juba PPA otsuse kohtus vaidlustanud ja nüüd on oodata kohtusaaga jätkumist. Siinkohal aga on juba ülioluline, et järgitaks Eesti julgeolekulisi huvisid – meil on juba parkimisplatsil palvetavad neegermoslemid, Süüriasse sõtta läinud islamiusku venelased ning kaugel siis ka esimesed pommivööd ole. Seda enam, et Eesti on olnud aktiivne Iraagi ja Afganistani missioonidel ning just sellistele maadele makstakse islamistide poolt kätte.
Enne Turu terroriakti ei olnud ka Soomes poliitilis-ideoloogilist terrorismi. Nüüd on äärmusislamil põhinevad kuriteod põhjanaabrite juures suhteliselt tavalised ja Eestil on vaja karmilt ennetada esimest terroriakti.