20.04.2017
REIN LANGI KÕNE
Rühm meedia- ja meediapoliitikaeksperte saatis Riigikogu kultuurikomisjonile ja erakondade fraktsioonidele märgukirja, milles väljendatakse muret Eesti Rahvusringhäälingu politiseerimise pärast ja soovitatakse tagasi võtta otsus määrata Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku Kultuuriministeeriumi reformierakondlasestkantsler Paavo Nõgene.
„Leiame, et kuigi formaalselt ei keela Eesti Rahvusringhäälingu seadus kõrge täitevvõimu ametniku seadmist ERRi nõukokku, ei lähe see kokku seaduse mõttega ning rikub selgelt mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud avalik-õiguslike meediateenuste korraldamise reegleid, millega Eesti on end sidunud. Samuti kahjustab see Kultuuriministeeriumi võimet kujundada meediapoliitikat Eestis,“ seisab märgukirjas.
„Avalik-õiguslik meedia ei ole vaid üks meediaorganisatsioon, vaid täidab elutähtsat funktsiooni ühiskonnas, tagades pluralistliku kommunikatsiooni, mis on igaühele kättesaadav. Just seetõttu on avalik-õiguslikke ringhäälinguid puudutavas Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituses rõhutatud, et avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorganid ei tohi olla poliitiliselt mõjutatud. Juba 1994. aasta ministrite komitee resolutsioon nõuab selgesõnaliselt, et Euroopa Nõukogu liikmesriigid kohustuvad tagama avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse poliitilisest ja majanduslikust võimust. Seejuures on ministrite komitee soovituses selgelt nõutud, et avalik-õigusliku ringhäälingu juhtorganisse ei tohi liikmeid nimetada poliitilise või muul moel mõjutamise eesmärgil. Enamgi veel, ministrite komitee nõutab, et liikmesriigid tagaksid, et puuduks isegi mõjutamise risk.“
Märgukirja autorid osutavad, et Euroopa Nõukogu liikmesriigid on rahvusvahelisel tasandil leppinud ühiselt kokku, et tagavad avalik-õiguslike ringhäälingute sõltumatuse poliitilisest mõjutamisest ja isegi sellise mõjutamise riskidest ning seda ka läbi organite liikmete valimise ja nimetamise protsessi.
“Juhime tähelepanu ka keerulistele rollikonfliktidele, mis kaasnevad Kultuuriministeeriumi kantsleri määramisega ERR-i nõukogusse ja mis seega halvendavad Kultuuriministeeriumi võimalusi meediapoliitika kujundaja ja teostajana. Kultuuriministeerium on täna ERRi esindaja eelarveläbirääkimistel ja suhetel Vabariigi Valitsusega. Kultuuriministeeriumi kantsleri erapooletus Vabariigi Valitsuse poliitilise tahte ja ERRi Nõukogu tahte vahel on kõneluste õnnestumiseks oluline instrument. Kantsler, kes aga ise esindab ERRi nõukogu tahet või kes peaks täitevvõimu ametnikuna tegelema valitsuse soovide täideviimisega – ja seda ka ERR-i nõukogus – on paratamatult pidevas rollikonfliktis, mis võib ERRi ja Vabariigi Valitsuse dialoogile mõjuda halvavalt,” leiavad märgukirja autorid.
“Tuleb ka tähele panna, et Kultuuriministeeriumi vastutusalas ei ole mitte ainult ERR vaid kogu meediamaastiku reguleerimine ja vastav poliitikakujundus. Kui ministeeriumi esindaja on ühe turuosalise nõukogus, võib teistel, eraõiguslikel meediaettevõtetel tekkida kahtlusi ministeeriumi erapooletuses. Selline areng võib viia üldise usalduse kaoni meediapoliitikas, sest igal juhul mõjutab see Kultuuriministeeriumi iga otsuse välist legitiimsust ning toob kaasa valitsemisprotsessi halvavaid vaidlusi. Seega kui ministeeriumi kantsler on ka ERRi nõukogu liige halvab see sisuliselt ministeeriumi võimalusi toimida erapooletu meediaregulaatorina.”
Meediaeksperdid teevad Riigikogu Kultuurikomisjonile ettepaneku võtta tagasi otsus määrata Paavo Nõgene Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks ning alustada võimalikult pea Eesti rahvusringhäälingu seaduse uuendamisega eesmärgiga ERR-i juhtimine depolitiseerida ning tagada riigi positiivsed kohustused vastavalt rahvusvahelistele õigusaktidele.
Märgukirjale on alla kirjutanud Indrek Ibrus (Tallinna Ülikooli dotsent), Andra Siibak (Tartu Ülikooli professor), Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikooli professor), Epp Lauk (Jyväskylä Ülikooli professor), Andres Jõesaar (Tallinna Ülikooli dotsent), Karmen Turk (advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli lektor).
UU
Foto: Mihkel Maripuu / Postimees