10.01.2022
Näib, et taanlase jutt käib ka Eesti ajakirjanduse kohta.
Eesti valitsuse tegevuse või tegevusetuse peegeldusena said inimesed elektrišoki, kus kallid elektrihinnad on viinud elanikud ahastusse. Avaldame selle illustreerimiseks kimbu pealkirju tänasest meediast. Tekib vaid küsimus, kui suur on eestimaalase kannatlikkus.
„Patsiendiga perearstikeskuse pankroti äärele.“
„Nõmmel tegutsev perearstikeskus Meditiim avas novembris uue maja Nõmmel aadressil Pärnu mnt 321. Kui Novembrikuu elektriarve oli 1200 eurot, siis detsembri eest tuleb tasuda 8059 eurot. Tervisekeskus teenindab 10 000 Nõmme inimest.“
„Pirital elav naine jõhkrast elektriarvest: praegu käib justkui tubli keskklassi hävitamisprotsess“
„Ärilehe lugeja Kristiina kirjeldab, et tema pere andis endast parima, et kütteviis oleks roheline, ent arved on ülikõrged neilgi. Ta leiab, et riik peaks toetusi jagama plaanitust teisiti.
Kristiina pere on neljaliikmeline ning nad elavad Tallinnas Pirital eramajas. “Oleme tublid palgatöötajatest maksumaksjad. Aasta tagasi viisime oma maja üle puuküttelt vesi-õhk tüüpi soojuspumbaga küttele, sest nii on ju ka rohelisem, ei reosta puuküttega Merivälja asumi õhku,” märkis ta.
Detsembri arve oli perel 600 eurot, eelmisel talvehooajal oli kõige suurem arve umbes poole väiksem. “Aasta lõpus kahjuks energialepingu periood lõppes ning pidime alates käesolevast jaanuarist uuendama lepingut ning uues lepingus on fikseeritud hind juba kahekordne. Seega loodame väga, et jaanuaris ja veebruaris ei tule nii palju külmi päevi kui detsembris, sest vastasel juhul saame ilmselt arve, mis jääb vahemikku 800–900 eurot,” nentis ta.“
„Pädaste mõisa omanik elektrihinnašokist: see on ootamatult dramaatiline lisakoorem niigi kannatavatele väikeettevõtetele“
„Hannah Ild pole ainus mõisaomanik, kel detsembrikuu elektriarve hinge kinni võttis. Pädaste mõisa kaasomanik Martin Breuer avalikustas, et elektri eest makstav summa oli aasta lõikes kasvanud kolmekordseks.“
„Kristiina lugu: lahkusin teisest sambast, et investeerida tulevikku. Nüüd maksan selle rahaga elektriarvet!“
„Oma detsembrikuu elektriarvet jagas Ärilehega Kristiina. “Kas ma peaksin nüüd maksma üüratut elektriarvet ning jätma kodulaenu tasumata ning kolima kuuse alla? Samuti ma ei kvalifitseeru toetuse saajate alla, sest jaanuari kuus maksti mulle pensionifondist raha välja, mille soovisin investeerida tulevikuks, kuid nüüd riik arvab, et võiksin selle eest üldse enda elektriarveid tasuda. Absurd!” väljendab naine oma pahameelt.“
„Pea 2000-eurose arve saanud Raivo Tamm: eestlane ei jäta arveid maksmata, vaid pingutab püksirihma ja töötab edasi“
„Riigikogu liige Raivo Tamm jagas ühismeedias möödunud kuu rekordiliselt suurt elektriarvet – 1937 eurot ja 86 senti. Ta maksab arve ära ja usub, et seda teevad teisedki. „Nii nagu ma triatlonit tehes pakun inimestele väga palju rõõmu, kui nad näevad, et suudavad enne mind finišeerida, siis pakun nüüd inimestele rõõmu, kui nad vaatavad mu arvet ja näevad, kui head ja energiatõhusad kodud nad on endale ostnud ja ehitanud ja kui nutikad küttesüsteemid neil on,“ põhjendas ta.
„Robert Sarv piirangute vaba kogukonna loomisest: siia ei saa midagi rajada, kui inimene peab võtma laenu elektriarve maksmiseks“
„Valitsusega pikalt piirangute vastu sõdinud advokaat Robert Sarv näeb ühe lahendusena oma kogukonna loomist. Kroonika suhtles ka Robert Sarvega ning ta tunnistas, et uue kogukonna loomise ideega on tal tõsi taga.“
„Rakvere pagariäri omanik: „Südamearst soovitas panna tableti keele alla enne arve avamist.“
„„Südamearst soovitas panna Validoli tableti keele alla enne arve avamist. Muidu teist ja kolmandat avada ei jõuagi,“ räägib poolnaljaga Rakvere pagariäri omanik, kes sai möödunud aasta detsembriga võrreldes neli korda suurema elektriarve. Ent asi on muidugi naljast kaugel. Kuidas on energiahinna ootamatu tõus mõjutanud väikeettevõtjaid? Kui suureks tõusuks peavad tarbijad valmis olema?“
Loetelu ei ole kaugeltki lõplik…