31.03.2021
Meediamajad on väga etteaimatavad. Pilt on illustratiivne.
Paljud Eesti inimesed on juba märganud ajakirjanike (eriti ERR-i omade) tülgastavat käitumist, kes endale antipaatsete poliitikute kallal on nagu hüäänid, Kaja Kallase suguseid aga lausa aitavad vastamisel – see tendents aga on juba pikaaegne ja püsiv.
Need, kes jälgivad uudiseid, näevad seda ka välisuudiste kajastamisel. Kui võimul oli Trump, kajastati ainult neid uudiseid, mida sai USA presidenti mõnitavaks keerata. Lugeja ei saanud neli aastat õrna aimugi sellest, mida Trump suutis korda saata.
Nüüd aga tulevad riburada uudised, mis kirjutavad Bideni tegemistest ainult positiivses valguses – isegi migrandikriisi piiril kajastatakse kui Trumpi poliitika tulemust, kuigi see on tekkinud Bideni lubadusest võtta vastu kõik, kes teele on läinud.
Ka Brüsseli, Euroopa Komisjoni ja europarlamendi uudised on kõik positiivsed ja tegelikult on Eesti lugeja ainult läbi konservatiivsete kanalite kursis sellega, kui mannetu on EL kogu pandeemia kontekstis olnud.
Kui kirjutatakse Boris Johnsonist, Nigel Faragest, Viktor Orbanist, Matteo Salvinist ja teistest konservatiividest, muutub uudiste sisu kohe vaenulikuks, sildistavaks ja nende tegevust naeruvääristavaks. On tunnetatav ka see, millise naudinguga kajastatakse Ungari ja Poola probleeme pandeemiaga – nii saab neid saamatutena näidata.
Tõelise ajakirjandusmõrvaga aga sai hakkama EPL/Delfi, kes kirjutas ühe kriitilise autori artikli ise poliitkorrektsemaks.
Ajakirjandus on nagu ikka võimu teenistuses, hambaid näitab ainult liberaalse keti ulatuses, see-eest isukamalt aga hammustab konservatiive.