28.01.2021
Ajakirjnaikud
Koos korruptsioonivalitsuse ametisse astumisega on tagasi ka vana hea ajakirjandus – nagu kuldsel nõukogude ajal, miilustavad žurnalistid oma allikatega, eriti mõnus pugemine käib riigitelevisioonis, kus saatekülalistest ministrite ees hakatakse peaaegu end riidest lahti koorima. Olgu jääv meile päike!
Iroonia irooniaks, aga tegelikkuses on suhtumise muutus endise ja praeguse valitsuse liikmetesse mitte ainult tülgastav, vaid ka igati ebaprofessionaalne.
Vaadates näiteks, kuidas koheldakse uusi ministreid ETV „Terevisioonis“, hakkab kõhe. Kas me oleme sattunud Põhja-Koreasse? Käib mõnus sõbrannatamine, nunnutamine, kurruvurruvutitamine…
Parem ei ole asi debatisaadetes, kus eilne põlevate ja verd täisvalgunud silmadega lõukoer on tänaseks muutunud pehmekarvaliseks puudliks. Olgu selle sülekoera nimi siis Priit Kuusk või Johannes Tralla.
Halb hakkab! Ja tegelikult ka igav. Kuhu kadus üleöö ühiskonna valvekoera neutraalsus, mida peaks eeldama?!
Millest üldse ajakirjandus nüüd räägib ja kirjutab? Au ja kiitust valitsusele ja juhile? Või siis vahest harva ka nööbijakkidest ja koerasilmadest…