“Meediakriitika”: Vilja Kiisleri intervjuu Kaja Kallasega on näide väga halvast ajakirjandusest

Sotsiaalmeediakeskkond “Meediakriitika” analüüsib Vilja Kiisleri intervjuud Kaja Kallasega ja leiab, et selline saade ei mahu tõsise ajakirjanduse alla.

“Üldjuhul peetakse ajakirjanduse peamiseks rolliks avaliku huvi esindamist ja kriitilist järelvalvet riigivõimu teostamise suhtes. Kiisleri puhul näib olevat vastupidi – kriitilist järelvalvet tehakse avalikkuse suhtes ja esindatakse riigivõimu teostajaid.

Eelnevale lisaks esines Kiisler ka muudes küsimustes Kallase suhtekorraldajana, aidates tümitada tervet rida Kallase oponente ja partnereid ning säästes samal ajal märgatavalt intervjueeritavat ennast.

Kiisler poleks ilmselt Kiisler, kui ta ei lõpetaks intervjuud Kaja Kallasega äärmusfeministlikust ideoloogiast lähtuva üldistusega. Ja Kallas poleks Kallas, kui ta jätaks selle odava söödu püüdmata.

Mõlemad esinevad tuntud “headuses” ja lõpetavad seetõttu noodiga, millest saame teada, et Kallast intervjueerinud ajakirjaniku arvates üldistuvad Kallase probleemid sellele, et “Eesti ei olevat naispeaministriks valmis”. Peaminister näib sellega nõustuvat ning esitab omalt poolt veel täiendava mõtte, nagu oleks tema (ja naised üldiselt) olude ohver – kuna “naine “võetavat” juhtima siis, kui asjad on väga halvasti.

Ansipi kriitikale kujundatakse kahe peale negatiivne taust (küsimus: “On ilmne, on Ansipi kriitika taga on soov teid erakonnajuhi kohalt maha võtta. Kas see õnnestub?”) ning vihjatakse, nagu oleks tänase elektri seisu eest vastutav just Ansipi omaaegne valitsus.

Jüri Ratast sajatatakse mitu korda (küsimus väidetava kokkuleppe kohta Ratase presidentuuri asjus pluss küsimus “Miks te ikkagi Ratast valitsusse ei too? Muudkui kiibitseb ja õiendab, mossitab ja susserdab.”

Anneli Oti kohta küsib Kiisler, et “miks te Oti valitsusse võtsite” ja nendib, et “ministrina oli ta ju null” ning tunneb lõpuks Kallasele kaasa: “Te kannatasite liiga kaua!”

Samas jäävad küsimata paljud Kallase suhtes õigustatult kriitilised küsimused – näiteks küsimused koroonakriisiga hakkama saamise vallast, küsimused vaktsineerimata inimeste õiguste teemal, küsimus varjatud sundvaktsineerimise teemal, laste vaktsineerimise teemal jne. jne. jne. – mida iga Kallase suhtes kriitiline ajakirjanik küsiks.

Avalikku huvi teenib selline ajakirjandus vähe, suhtumine on erapoolik (sümpatiseeriv) ja teemade käsitlus ühekülgne.”