Eesti peaminister Kaja Kallas sarnaneb aina rohkem Venemaa välisministeeriumi eriesindaja Maria Zahharovale – mitte ainult välimuse ja maneeride, vaid ka kujundite ja leksikoni poolest.
Delfi teatab: „Tallinnas toimuva Baltikumi suurimal tehnoloogiakonverentsil astus uudses jutusaate formaadis toimunud osas üles ka peaminister Kaja Kallas. Saatejuht Matt C. Smith tegi ettepaneku, et ka Eesti parlamendis võiks olla ansambel… „Meil on seal lauljaid küll, aga suures osas, pean kahjuks tõdema, on seal klounid,“ vastas Kallas ning sai saalist veel suurema naerupahvaka vastu, lisaks aplausi ja trummisoolo lavabändilt.“
Kui Kersti Kaljulaid vaenas välismaal olles põhiliselt eesti konservatiive („I Hate Them!“), siis Kaja Kallas naeruvääristab teda ennast valitsusjuhiks upitanud rahvasaadikuid. Aga mulle isiklikult meeldis tema kvantitatiivne hinnang: „suures osas on seal klounid“.
Nagu teada, moodustavad suuremat osa Riigikogust koalitsioonisaadikud.
Oma poliitilisi oponente aga väga armastab nimetada klounideks K. Kallase vaimne teisik Maria Zahharova, kuid seda sõna ütleb ta põhiliselt ukrainlaste kohta. Nagu näiteks Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud ukraina ansambli kohta.
Kaks aastat tagasi nimetas Zahharova klounideks telesaatejuhti Ksenija Sobtšaki (oli ka presidendikandidaat) ja blogijat Daniil Milohhinit.
Zahharova nimetas klounideks Ukraina linna Izjumi võime selle eest, et nad nimetasid ümber vene ja nõukogude tegelaste auks nimetatud tänavad.
Zahharova nimetas pool aastat tagasi klouniks ka Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit.
Zahharova avaldas klouni videot oma kommentaaris sellele, et Macron helistas Zelenski palvel Putinile.
Eesti peaminister Kaja Kallas tõusis seega Kremli suuvoodri „firmakujundite“ tasemele, alludes endast tugevamale isiksusele.
Mäletate? „Benderi karmi järelevalve all oli Ippolit Matvejevitš kaotanud omaenda palge ja kiiresti lahustunud Türgi alama poja võimsas intellektis.“
+ + + + + + +
Nagu märkis tuntud mõtlejast ja teadlasest ajakirjanik Aleksandr Nevzorov, väga paljud kiiruga pühakuteks kuulutatud vene õigeusukiriku papid, kes langesid režiimi ohvriteks nii enne kui ka pärast sõda, tegid tegelikult koostööd NKVD-ga ja puhusid vilet oma kolleegide ja ka koguduste liikmete peale.
Pole midagi imestada – ka usku pööranud inimene on ikkagi inimene kogu oma nõrkuste ja hirmudega, ka seal on karjerismi, kadedust, alatust, reetmist, ahnust ja paraku ka perverssust. Ühed vaimulikud töötasid NKVD, teised nüüd töötavad LGBT heaks. Need abbreviatuurid kõlavadki ühes rütmis.
Eile ilmus Õhtulehes Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi lugu „Süsteemi püsimise ning traditsioonide eest ei seisnud mitte Jeesus, vaid need teised – kes pidasid turvalisemaks Ta risti lüüa“.
No esiteks on tribüüni valik väga täpne. Kui on olemas kollane meedia, siis kollased vaimulikud just seal peaksidki esinema. Riina Solman nimetas küll olles rahvastikuminister Laatsi hundiks lambanahas, aga no mis hunt see Annika Laats ikka on. Hunt on ikka uhke konservatiivne loom, keda Eestis kipuvad asendama šaakalid.
Laatsi sõnum on selge: Jeesuse tapsid neetud meeskonservatiivid, kes ei soovinud oma sookaaslasi seksuaalselt pruukida. Et olgu siis meeskonservatiividele igavene anateem ja põlegu nad kõik põrgus. No täitsa doktor Jolleri humaansete visioonide vaimus.
Laats esineb siin nagu kõige õelamad antisemiidid, kes väidavad, et just juudid lõid Jeesuse risti ja et nad söövad kristlikke imikuid. Ainult et juutide asemel on Laatsil konservatiivid.
„Ma ei sündinud siia ilma homoseksuaalsust mõistva ja toetava inimesena. Vaevalt ma sündides seksuaalsusest üldse midagi arvasin,“ kirjutab Laats.
Õigesti arvab – ega ilmselt ei arvanudki. Ema üsast väljumise hetkel laps ei arva üldse midagi, võime arvata tuleb talle koos tema aju arenguga. Oma elu esimestel kuudel laps näebki kõige rohkem 20-30 sentimeetri kaugusele ja eristab vaid üksikuid värve. Ilmselt mitte lillat.
„Need arvamused ja mõistmine kujunesid tasapisi ning olid ähmased, nagu Nõukogude ajal kasvanud lastel ikka,“ kirjutab kirikuõpetaja.
Laats astus nõukaaja tarkade klubisse: TH Ilves väitis, et N.Liidus ei olnud restorane, K. Kaljulaid – et N.Liidus ei olnud lapsepõlve, ja A. Laats teadvat, et lapsepõlveta nõukogude lapsed arvasid midagi homoseksualismist. Ähmaselt.
Õnneks ei lubatud tol ajal nokulaulu tädisid ja muid propagandiste lasteaedade lähedussegi. Seal võis propageerida vaid kommunismi – sedagi mõõdukalt: ikkagi lapsed.
„Jeesus küsib abivajajatelt sageli: ,,Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?’’ Ma ei oleks veel tosinkond aastat tagasi osanud mõtelda, et LGBT-inimesed võiksid tahta ligipääsu tsiviilabielule. Asjaolul, et mina seda mõelda ei osanud, ei ole aga mingit tähtsust. Ma ei olnud neilt seda ka küsinud. Nüüd tean sedagi, et paljud neist on olnud pisarateni kurvad ja löödud, nähes sümpaatsete muusikute või kunstnikkude allkirju, antud selleks, et nad ei saaks elada abielu seadusliku kaitse all,“ kurdab Laats.
See Jeesuse nime pidev sidumine anaalse seksi ja võika abreviatuuriga ei ole ikka õige asi küll. Piibel nimetab lausa mitmes kohas homoseksualismi patuks ja Jumala hülgamiseks, kuid vaevalt see sellistele annikatele loeb.
Jeesus Kristuse nime on väärkoheldud ka enne Annika Laatsi ja väärkoheldakse edaspidigi. Eilsetes Andrus Kiviräha „Uudistes Venemaalt“ EPL-is kirjeldatakse Venemaa karuperses elavate patriootide reageeringut Bahmuti langemisele rassistide kätte:
„Abikaasa Maša lööb vaimustusest käsi kokku, aga vanaema Njura lausub ahju pealt: „Kiidetud olgu Jeesus Kristus! Võin elada söögita, võin elada joogita, võin magada lumehanges, peaasi et püha Venemaa päev-päevalt suuremaks ja vägevamaks muutuks!“.
Muide, Njura on juudi nime Anna nime olmemodifikatsioon, Anna on aga Annika sugulusnimi. No vaadake, kui palju kokkusattumisi…
Venemaa kirikujuhid õnnistavad tapatalgusid ja tuumapomme, võrreldes sellega on Risti Njurika homoseksuaalsed fantaasiad sama tühised, nagu Petlemma equus asinuse sümpaatia ratsu vastu.
Kuid nende viimaste puhul sünnivad vähemalt muulad.
Ivan Makarov