23.08.2023
Jälle kogesin, kui räpane võib olla peavoolumeedia. Postimehes töötavad ka väärikad aatelised inimesed – Mart Raudsaar, Priit Pullerits, Martin Ehala, paljud teisedki. Aga mis alatu hing pani Karl Madise videost rääkivale loole pealkirja „Appi, kui ehmatav pedofiili-vibe.“ Karl Madis sattus muusikavideo tõttu süüdistuste alla“?
Ei hakka tsiteerima siin neid väljamõeldisi, mida soliidne eetiline leht ei oleks pidanud üldse avaldama. Postimees tsiteeris (levitas) ikka väga pahatahtlikke väljamõeldisi. Pole halba heata – nägin toredat 1980ndate stiilis videopilti, armsaid noori inimesi ja kuulasin Karl Madise mulle seni tundmatut laulu.
Kohe ütlen, et lugu ise on ja ei ole. Mittekarliliku retsitatiiviga, peaaegu olematu sisuga, ebaloogilise lõpuga. Aga hääl… Erinevalt praegustest poolkastreeritud solistikestest on Karl Madis mehine ja romantiline, ta intoneerib on romantiline, laulab puhtalt ilma tuunerite abita, ei mata häält rohkete efektide, bäkkide ja fonogrammi alla. Sest ta on professionaal, ta on väga hea muusik.
Ma tean, kust need tuuled puhuvad. Karl Madis on oma olemuselt konservatiiv. Võib-olla mitte veendumustelt, mina seda ju ei tea. Aga olemuselt küll. Ta on mehine ja näeb vaatamata eale vihatud „valge keskealise eesti heteromehena“. Ja ta kritiseeris mõned aastad tagasi kõvasti praeguse eesti geieurovisiooni maffia abituid lugusid ja värvituid lauljahakatisi. Nagu ka Rein Rannap, aga Rein tuli õigel ajal mõistusele ja talle ikka antakse vahel suuremaid esinemisi ja näidatakse TVs.
„Olen noor“ ja „Väikest poissi tean“, „Kaugel maal“ – need on eesti muusika pärlid. Jah, mõni on ka laenmuusikaga, aga mis siis.
Ja nüüd mingid inimesed vaatasid ta videot ja hakkasid fantaseerima. Ilmselt oma rikutuse tasemel.
Ärgem nüüd unustagem, et Eestis on tõesti olemas tõsine riiklikult heakskiidetud pedofiilia oht. Marko Mihkelsoni poolt tema väikestest kasutütardest tehtud fotod on FAKT, seal olevat kõik organid väga hästi nähtavad. Aga teda ei karistatud, pesti võime teenindavas Pealtnägijas seebita pugemisega puhtaks, valimistel sai ta üle 2000 hääle, esindab meie parlamenti välissuhtluses, käis just kukkurpresidendi vastuvõtul ja tal jääb õigust ülegi.
Ja peavoolumeedia nägi nüüd muusiku videos noori tüdrukuid ja hakkas fantaseerima. Äkki hakkate koolides filmima kehalise kultuuri õpetajaid õpilaste keskel ja avaldama meedias: „Appi, kui ehmatav pedofiili-vibe!“
Urmas Ott ütleks selle peale ilmselt, et olete ajakirjanduslikud sitapead, nagu Remsu.
Ja youtube lihtsalt ei lase läbi selles mõttes kahtlaseid videoid. Ühes minu videos oli kasutatud Brüsseli „pissiva poisi“ purskkaevu pilt, ja süsteem kohe liigitas klipi vaevunähtavasse kategooriasse, pidin ümber tegema ja maailmakuulsa skulptuuri pildi välja monteerima. Siis kohe tehti kõigile nähtavaks. Ivanhoe – Eesti tšastuška – YouTube
+ + + + + + +
Nagu Kes Kuse peatoimetaja Juku-Kalle Raid avaldab oma poliitilisi lugusid teises lehes ehk Postimehes, nii ka Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand avaldas EPLis loo „Naised tapavad Isamaa“. Nii nagu Raidi lood on ahnes Postimehes täies ulatuses tasuta, nii ka Tarandi pikk lugu on ihnes Delfis tasuta. Aga on ju nii, et ei Postimees ega Delfi tasuta lugusid ei jaga, kui see pole just mingi inforeostus Pärtelpojast või oma platsentat söövast Grete Griffinist, sest tõenäoliselt isegi peast soe pervert sellise jama eest niikuinii ei maksaks.
Öeldu käib ka antud Tarandi loost. Üleüldselt on perekonnanimi Tarand, nagu ka Raud, saanud Eestis poliitiliseks diagnoosiks. Loomulikult kogunevad tarandid kellegi pekstava tundetu keha juurde ja annavad jalgadele voli. Nii ka Isamaa ja selle õnnetu uuringuga. Õrnahingeliste vasakliberaalide jõuk kägistamas vaenlast kogu sallivusega, mis neile on antud. Nagu Mart Raud, otsides mööda metsi veel mahapõletamata eesti talusid ja onne, et jälle kedagi eestlastest elajalikult ära tappa. Võsukesedki on vasakliberaalid, kelle jaoks ülejäänud on, nagu väljendus Rein Raud, moraalsed värdjad. Noorem Mihkel on aga gerontofiilide jaoks mingi meedia playboy, tema armastusvempudest kirjutavad periooditi kõik kollased ajalehed.
Kui Sirbi peatoimetaja Tarand avaldab Delfis nii suure poliitiliselt täpselt sihitud ja täiesti tasuta loo, siis ju see on kellelegi vajalik. No et paksus nädalalehes, mida keegi ei osta, nagu ei olekski ruumi? Aga riigitellimus on püha.
Kui nendes rahaahnetes lehtedes, mis võtavad raha isegi p.residendi kõnede lugemise eest (rahvas maksis p.residendile nende kirjandite eest sel aastal niigi juba 7 miljonit) ilmub mingi suur lugu tasuta, siis sellel lool on olemas tellija, kes maksis selle kinni. Kaja Kallase valitsus andis nendele väljaannetele miljoneid – formaalselt venekeelsetele toimetustele, aga mul on värskelt meeles, kuidas ETV, neelates alla Eesti Raadio, võttis üle raadioinimeste raha oma võlgade katteks. Üks meediamaja, valguskartvaid asju ei lekitata, kuigi võõrad asjad nuusitakse välja.
Kogu sellest Tarandi politruki loost tsiteeriksin sellise lõigu:
„Erakonna tervisele oleks hoopis kasulikum mõtiskleda selle üle, kuidas on paljudel aastatel Isamaa erakonna juhtimisel arenenud haridussüsteemi ikkagi sisse imbunud nüüdisaegne, nõukogude omast sootuks erinev noorte seksuaalharidus, aga laiemalt ühiskonnaõpetus, mis ei võimalda noortel enam sugugi uskuda, et riigi rahvastikupoliitika tuum nüüd ja igavesti ongi laulva revolutsiooni romantilistel päevadel Hando Runneli sõnastatud ning Justamendi kuulsaks lauldud „Maa tuleb täita lastega“.
Ega me ei saagi loota, et sotside võsukesed saaksid aru Hando Runneli luule laiemast mõttest. Nad vaevad kultuuri ja rahvast sellistes mõistetes, nagu „tükk, „tiraaž“, „arv“ , Enne Justamenti viisistas selle luuletuse Rein Rannap oma „Ruja“ kantaadi jaoks „Ilus maa“, mis vapustas 40 aastat tagasi Vanemuise kontserdisaali ja esitati kiuste kultuuriministeeriumi keelule. Aga neid pisiasju kultuurilehe juht teadma ei peagi. Kui Elmaris 10 korda päevas ei mängita, siis Tarand ju ei tea.
Mure Isamaa erakonna „tervise“ üle on Tarandi puhul tüüpiline rituaalkontori omaniku mure, kui ta kohtab temale teada raskelt haige memmekese poega ja küsib ema tervise kohta, ulatades samas oma visiitkaardi. Sama siin: antud konkreetne kirjutis on sotsidest surnumatjate omakasupüüdlik, ütelksin et spetsiifiline huvi eesti perede ja laste vastu.
Ja ärge käperdage Runneli luulet, Tarand. Võtke midagi Kristina Ehinist või veel parem Svetlana Grigorjevast: et esimese lapse sünnitan neegriga, teise lapse sünnitan neegriga, kolmanda lapse sünnitan neegriga ja siis tõmban nahhui Eestist.
Hea oleks. Koos kogu pesakonnaga.
Ivan Makarov