Juba mõned aastad tagasi ütles tänaseks juba maailma suurimaks sõjaroimariks tõusnud Venemaa pealik Vladimir Putin, et Venemaa piirid ei lõppe mitte kusagil. Nüüdseks ongi terroririik hõivanud päris palju naabrite alasid ja protsess tõotab jätkuda.
Nõukogude kommunustliku meediatriumviraadi ühe vaala, ajalehe Izvestija jäänuk avaldas suure interaktiivse kaardi „Piirideta Venemaa“, kus saab jälgida, kuidas laienevad vene valdused.
„Izvestija spetsiaalne projekt sellest, mis territooriumide võrra kasvas juurde Venemaa, millega oli see seotud, kuidas lahendati neid küsimusi ja miks üldse kaasaegses maailmas täpsustavad riigid endiselt oma piire,“ kõlab sissejuhatus projekti.
Ei hakanud põhjalikumalt uurima, kas Eestis võimu valivad Venemaa kodanikud saavad seal ka ise kuhugi piire nihutada, aga see on muidugi kahe otsaga asi: piirid on ju riigi üks kohustuslik koostisosa, ja kui neid ei ole, siis tegemist on lihtsalt röövelliku kuldhordiga. Kuid hiinlased võivad sellise agressiivse projekti üle ainult rõõmu tunda, sest nad pretendeerivadki suurele osale Venemaa territooriumile, ja kui Kreml väidab, et seal polegi piiri, siis hiinlastele tuleb järelikult ette ainult Eesti Vabariigi piir.
Muuseas, sellele on Moskvas ka mõeldud, nii et projekti liikuval kaardil võib näha, et Venemaa lipp katab seal endaga praktiliselt tervet Eestit.
Loodetavasti nii ei lähe, aga Kremli fašistid kasvatavad propaganda kaudu järjekordse põlvkonna, mille elu kestel ei saa ülejäänud maailm ikka veel venelastega normaalselt suhelda ja tagajärgedeta koostööd teha.
Kui Venemaal ei ole piire, mida siis need terroristide nuhid veel Pikal tänaval teevad? Nad saavad ju esindada ainult piiritut ülbust, verejanu ja rumalust.
+ + + + + + +
Seni kuni Venemaa president muudkui pommitab naaberriigi linnu ja Lääs ei julge juba poolteist aastat anda Ukraina taeva kaitseks tõeliselt tõhusat abi ning muudkui rikub omaenda sanktsioone, enda nõunikuks endise kagebisti palganud Eesti kukkurpresident Alar Karis, kes neelas oma kantseleiga sel aastal juba 7 miljonit ja lisa ei saa, proovib teenida seda lisa diskorina.
Postimees teatab: „Kuku raadios on 20. augustil diskoriteks Eesti president Alar Karis ja Juku-Kalle Raid“.
No näete, isegi õllesõber Juku-Kalle on Karisest kõvem ja kuulsam tegija, sest Alar Karise kohta pidi selgitama, et see tegelane on „president“, aga Raid tutvustamist ei vajanud.
Mis aga puutub asja professionaalsesse külge, siis DJ Karis, eriti veel taasiseseisvumise päeval, on nigel valik.
Esiteks ei saa endisel „Rentaabluse“ amatööril eos olla head muusikamaitset. See, kuidas nad omal ajal Tartu muusikapäevi oma taidlusega lörtsisid, on seniajani meeles. Inimesed tulevad kõikjalt „N. Liidu rocki kaitsealasse“ muusikat kuulama, kohal on Troitski, Ark. Petrov ja teised ajakirjanduse legendid, laval on eesti rockmuusika vaimne eliit – ja järsku ronivad lavale balalaikadega karud.
Teiseks on Alar Karis harjunud esitama talle 7 miljoni eest ette kirjutatud tekste, aga raha on ju otsas. Äkki ütleb tsensuurivabalt midagi lubamatut.
Kolmandaks on Alar Karisel raadio saatejuhi jaoks liiga halb artikulatsioon, ta pudistab ja mõned sõnad on ähmased. Selliste kohta öeldi meil raadios „suu diktsiooni täis“. Tal on üksluine ja igav keskpärane hääl.
Nagu kunagi ironiseeriti Kreisiraadio rootsiteemalises naljaloos, „neli tundi Mart Saare laule“…
Iga kell eelistaksin Mart Saart.
Ja veel: diskorid ikka ise keerutavad plaate ja tegelevad helipuldiga. Vaevalt et keegi Kuku professionaalsetest helimeestest lubab võhikul nuppe keerata. Kui p.residendil muud pole teha, mingu parem vastuvõtuks salatit tükeldama.
+ + + + + + +
Venemaal endiselt pannakse põlema sõjakomissariaadid ja pekstakse Ukrainas sõjakuritegusid sooritanud „kangelasi“. Hiljuti kirjutasime sellest, kuidas kamp noori peksis oma vägitegudega hoobelnud sõjakurjategijaid, kel oli kahe peale kaks jalga, rebisid maha Anne Veski ordeni tüüpi autasud, viskasid need põõsasse ja lõhkusid ära auto.
Ja jälle mängus auto: MK Moskovski Komsomolets (mitte ajada segamini selle lehe samanimelise Eesti filiaaliga) nördinult vahendab: „Naine võitis sõjalise erioperatsiooni kangelase usalduse, röövis ta paljaks ja sõitis tast autoga üle. Kelm pettis haavatud veteranilt välja peaaegu 2 miljonit rubla“.
Voronežist pärit kontrakti alusel Ukrainas inimesi mõrvanud Aleksandr (nimi muudetud) sai raskelt haavata ja sattus Višnevski nimelisse hospitali, kus tema eest kandis hoolt tema noor naistuttav. Haige mõrtsukas sai kaitseministeeriumilt 3 miljonit verist rubla ja naine võttis suurema osa hoiule – „muidu varastatakse ära“. Raha tagasi ei andnud ja mehe enda autoga sõitis temast üle, vigastades korduvalt opereeritud jalga.
Kas me peaksime sellele „kangelasele“ nüüd kaasa tundma? Aga temasuguste nimelisi tänavaid on ju terve Narva täis.
Ivan Makarov