21.08.2023
Delfi faktikontroll kontrolligu mu porgandit! Gerli Tali foto
Eilne vanade kommunistide, korruptantide, homoaktivistide ja staažikate narkarite kokkutulek roosiaias, kuhu olid ära eksinud ka üksikud vabadusvõitlejad, tekitas täna terve tulva lugusid peavoolumeedias, mis pajatasid sellest, kes kellega tuli (eelistati uute kaaslaste teemat ja suure vanusevahega paare), kuidas kes riides oli ja muud pudi-padi. Mingi elumees Andrei Zevakin õgis suud matsutades Postimehe videos kahvliga presidenditoitu.
See, et seal oli esindatud äärmiselt ebamäärasest soost naist meenutav taidluslaulja oma kaaslannaga, jäi isegi sel taustal anekdootiliseks ja räägib ehk presidendikantselei spetsiifilistest eelistustest. Kutsutud oli ju igas, eriti aga muusikalises mõttes tühi koht, kellel on see-eest mingi eriline LGBT-story. Äkki laseb Alar Karis annetada sellele looduse imele ordeni. Võtku või Lehtme käest ära, kes on ju hetero ja sellepärast hätta sattuski. Paistab, et „tavalisi“ homoseksuaale pannakse Kadriorus varsti ebasoovitavate konservatiivide hulka, kuna nad näivad sellisel kvasikvääride taustal liiga „traditsioonilised“.
P.residendikõne, mida terve kari perselakkujatest retsensente Mäggist Rempsuni siledaks seamunaks lakkusid, andis koosviibinutele edasi kirgliku ja eriti lehtmeliku sõnumi: andke piisavalt raha, et ma saaksin teid ja Eestit esindada ja kaitsta. Mida rohkem te mulle annate, seda sõltumatum teist ma olen. Ma olen ajakirjanduse kontrollimise vastu, aga on kurb ja kahetsusväärne, et ajakirjanikud minu võimuga kauplemisest kirjutasid.
Eks see üks järjekordne kirbutsirkus oli. Nagu ütles täna hommikul Kanal 2 „Naabriplikas“ vihane Merle Talvik (Mihhailova) oma kirikuisast leibkonnakaaslasele, üks asi on kui mehed paljaid naisi vaatavad, aga kui mehed paljaid mehi vaatavad, ei kõlba see mitte kuhugi. Ja see „Tanja Mihhailova tädi“ serveeris preestrile juba kolmandat päeva järjest mannaputru… Seal tegi veel üks, juba teine Esna külajoodik endale blackface’i ja käis musta lõustaga mööda küla ringi kaasaskantava põõsa sees (bush), etendades põgenikku. Siis tuli veel Abdul Rachman, kes oli heledama näoga, tegelikult mitte pagulane, vaid kotkauurija. Vallavanem ütles, et ongi parem, must sulandub paremini maastikusse. Veel kilde: „Ta pole üldse must ju. Kust me teame, et ta pagulane on?“ ja „Ära ainult ütle talle „murjam“. Solvub“.
Ei oleks uskunud, et Makarov hakkab mingit eesti teleseriaali kiitma ja Kanal 2 inimestele soovitama. Aga olen alati olnud objektiivne ja õiglane.
+ + + + + + +
Pöörane fašist ja sadist, endine vene president ja praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev esines nii räige avaldusega, et seda jahmunud maailm ei kajastanudki – juubeldasid ainult „vene maailma“ verejanuliseimad väljaanded:
„Me ei tohi peatuda seni, kuni ei ole täielikult demonteeritud praegune oma olemuselt terroristlik ukraina riik. See peab olema hävitatud tuhaks,“ kutsus üles Medvedev, lisades, et „ei tohi alles jääda isegi tuhka“. „Kulugu selleks aastad või isegi aastakümned – olgu siis nii.“
Dmitri Medvedev kunagi tunnistas, et tema on legendaarse briti ansambli Deep Purple fänn, tema autasustas FSB ordeniga ka meie Anne Veskit. Küll on ikka kirju maitsega mees.
Uhke tunne, kas pole? Ei Lehtme ega Veski oma ordeneid ei loovuta: auga teenitud. Nii kahemõtteliselt kui see ka ei kõla.
+ + + + + + +
Praeguses Eesti poliitikas on palju vanu kommuniste, kelle CVdes ja vikilehtedel puuduvad just need ajastud, kui nad eestlasi reetsid ja rõhusid. Eile käisid roosiaias ka KGBlased, üks eriti pundunud näoga. Aga tuleb välja, et meil ajavad täna läänelikke väärtuste asja usinalt ka endised komsomolijuhid, kes olid NLKP hungveipingid, nagu näiteks Kaja Kallase poliitiline ihukaitsja Riigikogus Valdo Randpere. No milline ihu, selline ka kaitsja…
Täna ilmus Objektiivis Veiko Vihuri lugu „Kuidas komnoored Soidro, Tarand, Pruuli jt komsomoli uutsid“, kus räägitakse sellest, millega tegelesid need aktiivsed kolumnistid, skandalistid ja vabamüürlased okupatsiooni ajal:
„Kas kunagiste komsomoli-uuendajate Mart Soidro, Tiit Pruuli, Indrek Tarandi jt vastumeelsus lipuaktsiooni suhtes Juhan Smuuli bareljeefi juures on tingitud sellest, et protest lähtus rahvusmeelsest ja põhimõtteliselt antisovetlikust leerist, või sellest, et Smuul oli ikkagi progressi-mees ja seetõttu „oma”. 26. veebruaril 1988 – pärast Tartu rahu aastapäeva tähistamise takistamist miilitsakoertega ja vabariigi aastapäeva rahvakogunemist Tallinnas, mil legendaarsest Hirvepargi miitingust oli möödunud pool aastat – avaldas Tartu Riikliku Ülikooli leht komnoorte Jüri Luige, Tiit Pruuli, Ivo Rulli, Indrek Tarandi, Mart Soidro ja Indrek Kanniku artikli „Kaksipidi komsomolist“. Igaüks võib seda Digari vahendusel lugeda. Artikkel on kantud soovist komsomoli uuendada ning selles väljendatakse muret, et pärast ELKNÜ XX kongressi „meie komsomolikomitee töös ei ole kvalitatiivset nihet toimunud.” Oma kriitika toestamiseks tsiteeritakse autoriteetseid seltsimehi Hendrik Allikut ja V. I. Leninit ja viidatakse Mihhail Gorbatšovi algatatud uutmispoliitikale. „Suur šanss komsomolile oli ja on perestroika. Ainult et perestroika ei eelda ülalttulevatele vabadustele kaasalaulmist. Perestroika nõuab edasiminekut, uute vabaduste kättevõitmist, oma kompetentsuspiiride laiendamist ka väiksematelt organisatsioonidelt, ammugi siis TRÜ komsomolilt. Lubage meil, reakomsomolidel osutada TRÜ komsomolikomitees söötis maad, mis hädasti tahaks harimist,” pakuvad ideegrupi „Alternatiiv” liikmed Luik, Pruuli, Rull, Tarand, Soidro ja Kannik komsomolikomiteele lahkesti abikätt… Praeguse vabariigi võimuaparaadi mehitavadki peamiselt endised edasipürgivad komparteilased, komsomolid ja teised aktiivsed süsteemiinimesed.“
Ka eile meenutas roosiaias toimunu našistide kokkutulekut, seda enam et selliste laagrite veteran Mihhail Kõlvart oli ka kohal. Ja eestlastel ei ole lootustki nendest kunagigi vabaks saada, sest üks vene aja komnoorte lööklauludest oli „ne rasstanusj s komsomolom, budu vetšno molodõm“ ehk „ma ei lahku komsomolist, olen igavesti noor“.
Nii ei suregi nad välja mitte kunagi. Surevad välja hoopis eestlased koos oma keelega, nagu unistas Yana Toom.
+ + + + + + +
Ja lõpetuseks midagi positiivset meie meediaelust: lõpuks leidis Delfi „faktikontroll“ ennast ja hakkas tegelema arvamus- ja meelsuskontrolli kõrvalt ka päris tööga.
Seda tõendab tänane EPLi lugu „FAKTIKONTROLL / Ei, kleebis avokaadodel ei ole tervisele ohtlik. Liikvel on järjekordne vandenõu“.
Kontrolör Kallis Malts teatab: „Kõigest kahe nädala eest kirjutas Faktikontroll, kuidas Kalevi šokolaadil olev konnamärk ei tähenda toote mürgisust. Seekord jagab järgmine postitaja sarnast valeinfot avokaadode kohta.“
See sissejuhatus vajab veidi analüüsi: kas „järgmine postitaja“ jagas valeinfot, mis oli sarnane Faktikontrolli infoga konnaga šokolaadi ohutuse kohta? Lausete loogikast järeldub ju, et nii kontrolöri kui ka postitaja väited on sarnaselt valed ja et šokolaad on tegelikult mürgine ja avokaado samuti.
Selge see, et autor oli kirjutamisel lohakas, aga kas me sellisel juhul võime olla kindlad kontrolli heas kvaliteedis?
Kuid hea see, et Faktikontroll hakkas lõpuks tegelema kaupade kleepsude ja toiduainete kvaliteedi probleemiga.
Ostsin eile „värskeid“ porgandeid, mis osutusid puiseteks. Saadan hinnasildi ja ühe porgandi Delfisse. Palun kontrollida.
Ivan Makarov