Lahkunud Edgar Savisaar jättis endast Tallinnas järgi ka armumängudes Putini-Jakunini FSB-ga viljastatud Godzilla munad. Nad lõhkevad üksteise järel „Kinžali“ pauguga ja nendest kooruvad aina uued kurjad limased elukad.
„Vene maailm“ korraldab Eestis korjanduse uue kirikukompleksi ehitamiseks Eesti pealinna. Tänavu täitub 10 aastat Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kiriku õnnistamise päevast ja 20 aastat selle nurgakivi õnnistamisest patriarh Aleksiuse poolt.
Muide, milline prohvetlik detail: keskerakondliku kirikuprojekti konkursi võitis tollal venelaste arhitektuuribüroo Z-Projekt OÜ.
Eestist väljasaadetud Kornilovi portaal baltija.eu nimetab oma üleskutses Moskva patriarhaadi kirikut lihtsalt „Эстонская Православная Церковь“ ja „наша Церковь“. No kes kahtleks, et see on „meie inimeste“ kirik.
„5. detsembril 2022. aastal pärast seda, kui Tallinna linnavalitsusega oli kooskõlastatud projekti lõplik variant, andis Tallinna linnaplaneeringu amet välja ehitusloa. Peale katedraali, kirikuarhiivi ja raamatukogu on kavas ehitada ka konverentsisaal ja pühapevakooli õppeklassid. Keskuse ruumides hakatakse pidama loenguid ja seminare, raamatute esitlusi, korraldama näituseid, kinoseansse ja kontserte. Ehituse lõppedes saab meie Kirik mitte ainult aktiivsemalt arendada vaimu- ja haridustegevust inimeste seas, vaid ka panustada nii Lasnamäe kui ka pealinna kultuuri- ja sotsiaalellu,“ kirjutab Venemaa eriteenistustega seotud portaal.
Võttes arvesse selle kirikujuhi Kirilli verejanulisi avaldusi, võib ette kujutada, mis loengud ja seminarid, filmid ja raamatud saavad venelaste osaks Tallinnas ning mis suunas hakatakse inimesi Moskva keskusest “vaimselt harima”.
+ + + + + + +
Räägitakse, et iga rahvas on ära teeninud oma valitsuse, kuid see tõde oli sündinud enne e-hääletuse rakendamist Eestis, sest Sokratese ajal ei olnud ei e-hääletust ega isegi Põhja-Eesti Panka ega VEB-fondi, kust saaks mitukümmend miljonit dollarit pihta panna. Ei olnud isegi dollareid mitte.
Ei oska väita, et eesti rahvas on oma praegust valitsust väärt, sest kuigi reformierakond aina kasvatab oma reitingut, seesamune reiting on ju veelgi vähem läbipaistva e-häältamise tulemus. Kindlasti ei ole EV kodanikud ei perverdid ega kretiinid, et nendele meeldiks praegune võim. Ja oravate toiduahelas ei ole tõesti iga neljas eestlane. Ei ole meie rahvas nii mäda midagi.
Ega pähe küll ei mahu, kuidas võisid eestlased olla näiteks Kristina Kallase väärilised. Kui mulle keegi ütleks, et ma olen selle isiku vääriline, ja ma ei oleks seaduskuulekas inimene, tuleksin ma niivõrd räpase solvangu lausujale kätega kallale.
Kas eesti rahvas on oma peavoolumeedia vääriline? Siin on paraku võimalik ka jaatav vastus. Kui väljaanded, mis pakuvad eestlastele päevast päeva pärtelpoega-saagimit-pillerit-soonvaldi-toomi, ei lähe pankrotti, siis me väärimegi seda meediat. See on nagu prostituudi tellimine – kui maksad, siis osaled milleski väga madalas. Me maksame avaliku vaimse pornograafia eest raha, mida võiks ju annetada vähihaigetele lastele või haavatud ukrainlastele, aga muidugi mitte Eesti 200 tegelaste kaudu.
Muide, täna vestles Vilja Kiisler sel teemal pastlaministriga ja isegi selline heas mõttes ajakirjanduslik puuk ei imenud sealt midagi uut välja. Vastati, et andmed on katkendlikud, omi tuleb alati usaldada, auditid olid korras ja Ukrainas uurimine alles käib.
Küsimusele, kas Krikallas teab, kus on praegu Lehtme ja millega tegeleb, vastas haridusminister, et ei tea. Tõsiselt ta nii vastas.
Kas eesti lapsed on ära teeninud sellise haridusministri? Minge p..se kõik, kes nii arvavad.
Aga kas eestlased on ära teeninud sellise tegelase, nagu Olev Remsu? Meie peavool arvab, et teenis ära täiega. No miks rahvas, kes on andnud maailmale Pärdi, Tammsaare ja laulupeo, peaks olema meie roiskunud hingega valevalitsuse kääbussabaraki vääriline?
Aga Remsu sai jälle vaenata eestlasi korraga nii Postimehes kui EPL-is.
Loomulikult oli üheks ajendiks Jaak Valge aktsioon kirjanike maja Smuuli kujutise kõrval. Kuna teema on juba hapu ja kirjutajaid enam ei leidugi, eriti pärast kohaliku rumeenlase sõjakisa, lubati lavale ka grafomaan Remsu.
„Kahtlemata on tegu sihiliku solvamiskatsega. Taheti kirjanikele ja ehk üldse intelligentsile nende koht kätte näidata: olete punaliplased, hoiate kiivalt küüditaja ja stalinisti mälestust. Niisuguses käitumises pole midagi uut, ebamoraalsed solvamispüüdlused iseenesest on EKRE kavakindel ründeviis nende vastu, kellega ei olda ühte meelt. EKRE väljaanded kirendavad seesugustest katsetest, mille üle kirjutajad-ütlejad ilmselt rõõmu tunnevad. Leidub üldsolvanguid, mis on sihitud suurema rühma inimeste pihta, ja konkreetseid solvanguid kindlate inimeste pihta. Küllap arvab solvaja olevat oma eesmärgi saavutanud, kui solvatu tõesti solvub. Siin ongi parim ja kõige efektsem vastus solvamisele mitte välja teha. Raske, kuid mitte võimatu, eks ole?“ kirjutab Remsu.
Hea nõuanne, aga selle autor iseenda nõu kuulda millegipärast ei võta. Aga tema tiraad on tegelikult nagu genosse Polõhhajevi suur universaalne kummitempel, kus pikk tekst oli kogu aeg üks ja seesama, aga vahedesse võis kirjutada ükskõik kelle nime.
Lugegem Remsu teksti Põlõhhajevi vajaduspõhisel kujul:
„Niisuguses käitumises pole midagi uut, ebamoraalsed solvamispüüdlused iseenesest on Reformierakonna kavakindel ründeviis nende vastu, kellega ei olda ühte meelt. Reformierakonna väljaanded kirendavad seesugustest katsetest, mille üle kirjutajad-ütlejad ilmselt rõõmu tunnevad. Leidub üldsolvanguid, mis on sihitud suurema rühma inimeste pihta, ja konkreetseid solvanguid kindlate inimeste pihta.“
Kui võim vahetub, vahetuvad ka strateegilised kohad Remsu filipikates, nagu juhtus pärast Eesti taasiseseisvumist. Muu möla jääb aga Pravda aegseks, kuid ju see parteiajalehe Edasi ürituse jätkajale Postimehele sobib.
Tänase EPL-i kolumniga „Olev Remsu: pea kogu eestluse elujõud on naabritelt laenatud“ on aga isevärki naljakas lugu, kuna seda pealkirja võiks ju ka tõsiseltvõetavaks kärpida: „Olev Remsu on naabritelt laenatud“.
See Remsu väide on üksühele too ettekääne, millega Putin hakkas Ukrainat pommitama, ukrainlasi küttima, nende lapsi röövima ja jõuga venestama: putinlikel fašistidel on ju samuti põhiteooriaks see, et ukraina keelt ja kultuuri ei olevat, nagu ka ukraina rahvast: kogu ukrainlaste „kultuur“ olevat naabritelt (ehk venelastelt) laenatud, ukrainlased on „ääremaa venelased“ (sealt ka Eestis elavate šovinistide jonn kirjutada mitte „v Ukraine“ vaid „na Ukraine“, sest esimene tähendab „Ukrainas“, teine aga „ääremaal“ ehk „na okraine“.
Aga kuna ukrainlastel ei olevat ei oma rahvust, keelt, kultuuri ega ajalugu, siis tulebki nad denatsifitseerida ja Venemaaga ühendada.
Õnneks viskab Remsu ka vahvat enesekriitilist nalja, kirjutades „Pean ennast mõõdukaks rahvuslaseks“.
No esiteks ei täpsusta ta rahvust, mida „mõõdukalt“ esindab. Räägib muudkui eestlastest, aga omaenda rahvust ei täpsusta. Ja oma pärisnime all ka ei esine – mine võta kinni, kellega on tegemist.
Teiseks jõudis Remsu seekord põhiseadust silmas pidavate ja keelt-rahvust-kultuuri säilitada soovivate eestlaste mahategemise transiidiga läbi halva Ungari lausa Põhja-Koreasse! Ega ta ometi ei vihjanud sellele, et ka Tallinna linnapea on Põhja-Korealt laenatud? Ohtlik paralleel, väga ohtlik. Võib öelda et lausa rassistlik.
Muide, eile saabus Venemaa kaitseminister Šoigu ametliku visiidiga Koreasse ja pistis mööda linna punuma, asetades lilli suurimate diktaatorite jalamile. Vene liberaalse kogukonna jäänused on koomas, kuid keda see enam huvitab.
Aga Urmas Otil oli muidugi Remsu suhtes õigus.
+ + + + + + +
Ja vene Postimees jätkab Eestis keelatud vaenusümboolika pealetükkivat eksponeerimist: täna, vahendades ERR-i uudist, avaldas rus.postimees suure georgi lindi pildi, kuigi ERR-ile viidet järgides sellist õudust originaalis ei leia.
Postimees meenutab lapspornograafia vastu „võitlejat“, kes ise avaldab sel ettekäändel alasti laste fotosid. Kas avaldaja näol on tegemist lihtsalt rumala või siis eestlastele sihilikult taskus trääsa näitava sovetiga, võiks väljaande eestimeelne peatoimetaja Sergei Metlev välja selgitada.
Kaua te seal „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest kindlalt seisvas“ lehes oma lugejaid lolliks peate?
Ivan Makarov