24.07.2023
Täna on peavoolumeedia tarbijate jaoks kuidagi eriti raske päev. Või ma lihtsalt hindan nende intellektuaalseid võimeid liiga kõrgelt.
Tänane Postimehe lugu „Viis miinust ja teravad küsimused / Jüri Ratas: kõige rohkem pani pead kinni hoidma Martin ja Mart Helme raadiosaade“ on õpetlik selles mõttes, et tõestab veenvalt: ei tasu esitada teravaid küsimusi nürimeelsetele või nürimeelsuse maski taha peituvatele inimestele. Härra Ratase legendaarsed pikad vastused teravatele küsimustele lasteaedade heaolust – et kõik on sel alal hästi ja matusetoetused ka tõusid – ei meelest läe meil iial.
„Tagasi astuv Keskerakonna esimees Jüri Ratas meenutas pikas intervjuus Postimehele seitset aastat esimehena, kuhu sisse jäid Eesti peaministri ja riigikogu esimehe aeg. Juttu tuli nii suitsunurga valitsusest, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) skandaalidest, pingetest Reformierakonda vedava peaminister Kaja Kallasega kui ka erakonna sisesõjast Mihhail Kõlvarti leeriga,“ kirjutab Postimees.
Kui Jüri Ratast pani kõige rohkem pead kinni hoidma väikse raadiojaama pühapäevane saade, siis see ei saanud ju olla targa inimese pea. Ilmselt hoidis ta mingisuguse idioodi pead, ja selliseid on ju tema lähikonnas palju.
Nii et Ratast ei pannud pead kinni hoidma ei Repsi kohvimasin, ei Repinski takso- ja korteriafäär, ei Kotka-Repinski korteritehäma, ei Stalnuhhini võidunud riided Riigikogus, sugulastele kuluhüvitise eest liisitud maastur ega eestlaste fašistideks sõimamine. Ratast ei pannud peast kinni haarama tema enda aseesimehe Toomi lakkamatud kaebused Eesti riigi peale Europarlamenti, Eurokomisjoni ja palju kuhu veel, ega see, et ta toetas pidevalt kohtutes ja ajakirjanduses Eestist välja saadetud agressiivseid putiniste, sõitis nendele Venemaale külla; et ta süüdistas Eestit rahvusvaheliselt isegi ukrainlaste ebapiisavas toetamises – kelle pead hoidis iga kord Jüri Ratas? Äkki Jevgrafovi pead, kes peab Narva vallutajatest okupante vabastajateks ja kangelasteks ning nõuab nendenimeliste tänavate ümbernimetamisest loobumist? Äkki Tšaplõgini pead, kes aastakümneid toetas putinismi ja tegi maha Eestit ajalehe Stolitsa peatoimetajana, avaldades isegi jõulude ajal nelkides pronkssõduri pilte ja punaveteranide elulugusid?
Oli Ratasel kunagigi häbi sellepärast, et keskerakond oli Putini Jedinaja Rossija lepinguline partner? Et Savisaar pääses kohtumõistmisest tuttava neeruarsti antud tõendi abil? Et Ratas ise trügis riigikogu aseesimehe kohale, kuigi hea tava kohaselt kvalifitseerus sellele kohale hoopis teine poliitik?
Ratase poolt äsja keskerakonda vastuvõetud Tšaplõgin just avaldas siinses „vene maailma“ portaalis dokole.ru loo „Keskerakonna eesti tiib ei erine mitte millegi poolest EKRE-st“.
Hea Jüri, peast ei tahaks kinni haarata?
Kahju, et suurest poliitikast lahkub nii ere isiksus, kellel on kahtlemata ka teeneid Eesti ees. Kuid ärge teda Euroopa parlamenti igaks juhuks valige. Aitab Toomist, tema kauaaegsest paremast käest.
https://www.youtube.com/watch?v=9N9rj5osAKM
+ + + + + + +
Delfi on näidanud ennast mitte ainult konservatiivide vaenajana, traditsioonilise pere lõhkujana ja perverssuste toetajana, eestlaste kui rahvuse mustajana, vaid ka tervenisti eesti rahvusriigi ruineerijana.
Kui seni võis arvata, et vastav propaganda ja infooperatsioonid on puhtal kujul vasakliberaalide ja globalistide looži tellimus, mille täitmiseks maksis Kaja Kallase valitsus peavoolumeediale ka suuri maksumaksjatelt välja pigistatud summasid, siis seal võib vahel mängida olulist rolli ka isiklik faktor. Näiteks see, et keegi võib olla isiksusena probleemne: kuri, rumal, hüsteeriline, seksuaalselt väärastunud või kõik see kokku.
Kui näiteks Krister Paris tekitas paanikat, kirjutades, et Donald Trump võib oma viimasel valitsemise päeval alustada tuumasõda, siis see iseloomustab väitjat kui paranoidaalset idiooti, kellel pole lisaks vähimatki ettekujutust tuumasõja alustamise mehhanismist.
Seda, et Urmas Soonvald muutis vene Delfi toimetuse mingiks Venemaa immigrantide kogukonnaks, võib seletada umbusuga kohalike venekeelsete ajakirjanike vastu ja ka sihtotstarbilise rahastusega.
Kui aga Postimehe ajakirjanik Anastasiya Tido tegi fantastilise uurimistöö, tõendades kümnetele allikatele ja suurele dokumentide hulgale toetudes, et Delfi edutab ja upitab Eestisse ukraina sõjapõgeniku nahas imbunud tuntud ukrainofoobi ja Venemaa eriteenistuste agenti, – kogu selle kolossaalse töö peale ütles Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, et tema väljaanne on kursis ja teadlik, mida on erinevatel veebisaitidel Anne Bõkova kohta avaldatud.
“Kohe, kui meieni jõudsid lingid ja kuuldused Anne kohta avaldatud süüdistustest, vestlesime temaga ja kõik ta antud vastused rahuldasid nii mind kui Rus.Delfi peatoimetaja Andrei Šumakovi,” selgitas Soonvald.
Raske öelda, kuidasmoodi see Bõkova suutis rahuldada korraga eestlast Soonvaldi ja omasugust immigranti Šumakovi, aga mis tähtsam – kas Soonvaldil on üldse olemas ettekujutus sellest, mis on uuriv ajakirjandus? Ja mis üldse ajakirjandus? Et tippklassi Postimehe ajakirjanik Tido tõestab rohkete faktidega, et tegemist on mustaga, aga mingi peatoimetaja kutsub selle „musta“ enda palge ette, ja see must lihtsalt väidab, et ta on tegelikult valge, ja Soonvald jääb uskuma, et asi ongi valge.
Lubage nüüd kahelda selle inimese intellektuaalsetes võimetes või siis aususes.
„Soonvald sõnas, et on lugenud kõik Bõkova artiklid läbi ja üheski Delfi Meedia väljaannetes ilmunud loos pole tal absoluutselt mitte ühtegi vihjet Vene-meelsele positsioonile. “Oleme Annega pidanud mitu vestlust ta mineviku ja poliitiliste positsioonide teemal ja tema vastused rahuldasid meid täielikult,” lisas ta.“
Äkki tahab homme tulla Delfisse tööle nende poolt palavalt armastatud Prigožin, kes nimetab end seal Putini poolt represseerituks Ukraina partisaniks? Ja Soonvald võtab ta tööle kolumnistina?
Teised lehed kirjutagu, et Prigožin on endine kriminaal ja praegune sõjaroimar, näidaku kuvaldaga peade lömastamise kaadreid, laipade hunnikuid… Aga Soonvald vastab: kohtusin sel teemal Prigožiniga ja ta mind rahuldas. Ja kõik need faktid, lingid, fotod, videod ja tunnistajate jutud ei kaalu seda sügavat rahuldustunnet üle.
Muide, hiljuti helistas Delfi läbi Venemaal asuvad Wagneri värbamispunktid. Mõned kuud tagasi aga avaldas Delfi ühe sarnase Venemaa terrorigrupeeringu värbamiskuulutuse, kus Eesti elanikel pakuti jälgida eesti sõjaväelasi, nende peresid, kaardistada piirivalvurite marsruute, sõjaobjekte ja saata andmed tellijale.
Mis seal Delfis üldse toimub? KaPo, halloo!
+ + + + + + +
Jätkub kohtu poolt süüdimõistetud riigireeturi Sergei Seredenko lugude seeria portaalis dokole.eu, mida peavad tuntud estofoobid, kes korjavad selleks Eesti elanikelt annetusi ja eesti riik tagastab toetajatele nendest annetustest võetud maksud.
Seeria kannab üldpealkirja „Vene Gulliveri kirjad Lilliputtia vangistusest“ (vene hiiglane on siis Seredenko ja kääbused on eestlased).
Seda iba ei viitsi pikalt tsiteerida, aga üks naljakas detail siiski: Seredenko kurdab, et Tallinna vanglas oli dušš otse kaameras ja veeprotseduure võis teha kasvõi mitu korda päevas, aga Viru vanglas Jõhvis, kuhu ta nüüd üle viidi, dušši alla saab vaid kord nädalas. Tallinnas anti neli WC paberirulli kuus, Jõhvis aga ainult kaks.
+ + + + + + +
Tallinnas Stroomi rannas toimus partei KOOS/Вместе pikett traditsiooniliste pereväärtuste toetuseks. Korjati allkirju petitsioonile, milles nõuti samasooliste abielu tühistamist ja osutati sellele, et uus seadus avab tee inimkaubandusele, hakatakse müüma ja ostma lapsi ning pedofiilia legaliseerimiseni jääb vaid üks samm.
Piketil esines kõnega Vsevolod Jürgenson, kes kritiseeris valitsust, kutsus astuma erakonda Koos ja kirjutas ka ise kohapeal avalduse.
Varem oli Vsevolod Jürgenson keskerakonna ja seejärel EKRE liige.
Ivan Makarov