Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

MEEDIAKROONIKLA: Postimees kogus rammu ja pani veel viiendagi paugu! Idioodi unenägu: Eesti korraldab Võrumaal Butšat! Kas Saagim on russofoob? ETV näitab kultuuri pähe alakeha avauste nuusutamist; Juku-Kalle optiline tsirroos

-
03.05.2023
ETV näitab kultuuri läbi pilu

Tänane Postimehe kolmikpauk EKRE pihta (juhtkiri ja kaks suurt lugu) ei ammendanud selle lehe varusid: räägitakse, et Venemaal saab sõjamoon otsa, aga see fašistlik riik ikka tulistab iga jumala päev kümneid rakette Ukraina linnade pihta – nii ka Postimehel on seda kraami salved täis.

Ilmselt tõi selle kaasavarana kaasa uus peatoimetaja, kes varem juhtis PM-i põliseid konkurente ehk EE-d. Nii et nende kahe kahekümnepäise hüdra puhul on hea see, et nad on identsed, nad vahetavad omavahel töötajaid, nagu kehavedelikke, ja nende väljaannete tellimisel ei ole vaja võrrelda ei olematut kvaliteeti ega identset sisutühjust, ning võib piirduda ühe lehega, mis nendest kahest on hetkel natuke odavam. Sest „kui vahet pole, milleks maksta rohkem“.

Postimees oma tänase EKRE-vastase karistusretke puhul püstitas lausa rekordi. Öeldakse ju, et kaks ilma kolmandata ei jää – aga Edasi järeltulija tõestas, et kolm ilma neljandata ei jää: köhis välja ühe päeva sees veel neljandagi samateemalise paskvilli, seekord Lennart Käämeri sulest loo „EKRE segapudru ja Isamaa sussivilistamise vahele mahub veel“.

Kas kirjutajal oli kõht tühi ja lõhki lõigatud kotad tekitasid konnasilmadele piina, aga just sellised kujundid tal siis on.

„Esmalt tasuks mõelda, kuivõrd õige on EKREt Helmede juhtimise all rahvuslikuks ja konservatiivseks üldse nimetada. Vaadates erakonna hoiakule ja protestiaktsioonidele, oleks poliitterminoloogiliselt pigem õige liigitada nad reaktsioonilisuse alla,“ kirjutab Käämer.

Ta on esitletud arvamusveebi toimetajana, kuid vaadates tema kirjutise vormi ja sisu oleks pigem õige liigitada teda füüsiliseks tööks sündinud isikute alla. Seal oleks temast võinud isegi kasu olla. Mina lõpetasin veel paarkümmend aastat tagasi raadios lumpenite ja proletaarsovetikuste kaebekirjadele, ähvardustele ja muudele rumalustele reageerimise. Kehtib ka käämerite kohta, aga loo kommentaariumis tegid tema loo kõik Postimehe lugejad ise maatasa.

Veiko Vihuri: „Vaktsiiniskeptitsism, abordivastasus, traditsioonilise abielu eest seismine, kolmesendine elektri hind, vastumeelsus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel… Mida aeg edasi, seda keerulisem on selles segapudrus ühist nimetajat leida.” – Ühine nimetaja on konservatiivne alushoiak, mis austab inimelu (abort on süütu inimolendi tapmine), inimese kehalist puutumatust (mida eirab vaktsineerimissund), traditsioonilist arusaama perekonnast (mida lammutab homoideoloogia), üksikisiku võimalikult suurt majanduslikku sõltumatust (mida ohustab riigi sotsialistlik majanduspoliitika ja rohepööre), eesti rahvuse kestmist (mida ohustab massiline immigratsioon Ukrainast ja mujalt) jne. See on vägagi sidus, loogiline ja järjekindel maailmavaade, mida EKRE esindab. Segapudrust pole juttugi.

+ + + + + + +

Mööduv päev on olnud kuidagi eriti rammus lihtlabaste ajakirjanduslike rumaluste poolest: näiteks Delfi pakkus „päevateemana“ välja loo „Merle Jääger: kas Võromaa on Eestile kui Ukraina Venemaale?“

Ega üks tarkpea tõmbab teist käima: Kaja Kallas väidab lakkamatult, et kõigis Eesti raskustes on süüdi Putini sõda, Merle Jääger aga tõmbab võrdusmärgi – et Võrumaa probleemides on süüdi Eesti (agressioon). Aga minu sügava veendumuse kohaselt kui Venemaa hädades on süüdi tolad ja halvad teed (duraki i dorogi), siis Eesti hädades on süüdi ainult tolad, sest teed on meil võrdlemisi korras.

Paraku ei saa ma rõõmustada selle üle, et meil vähemalt ei määrata provintsiaalset punkarpinskarit haridusministri kohale, sest meil läks läbi veelgi hullem variant: juurteta Kristina Kallas, kes esines täna Postimehe „ministri närviproovis“ sellise juhtmõttega, nagu „Olgem ausad, suur osa Eesti lapsi vene keelt koolis selgeks ei saa.“

No lihtsalt ei ole enam sõnu. Vene keeles leiaksin, aga peretraditsioonid ei luba neid hetkel õigeid kasutada.

+ + + + + + +

Õhtuleht“ avaldas täna kell 14.27 järjekordse „Hommikusöögi staariga“. Kui ma olin tudeng ja meil oli õhtul pidu sessiooni eduka lõppemise auks, ma ka ärkasin pärast tegusat ööd kell kaks läbi päeval ja nõudsin hommikusööki, õlut ja peavalutablette. Aga mitte see ei ole antud juhul peamine.

Autor Anu Saagim kirjutab: „Minu seekordne hommikusöögi külaline on Sissi Nylia Benita Benton (24), lauljatar, kes ülimenukas saatesarjas „Eesti otsib superstaari“ pälvis seitsmendal hooajal teise koha. Ta on Eesti Laulul osalenud kolm korda. Kaks korda jäänud teiseks. Tänavu pidi ta kahjuks alla vanduma Alikale.“

Kahjuks? Kelle kahjuks? Alika on samasugune meie tüdruk, nagu ka SNBB. Kuid Saagim nii ei arva. Mis on tal venelaste või siis üldse valgete vastu?

Ülimalt sallimatud, russofoobsed ja rassistlikud krokodilli (Saagimi) pisarad.

+ + + + + + +

Ja veel labasusest: riigitelevisioon jätkab oma „kultuurirubriikides“ antikultuurse saasta propageerimist: seekord näidati nii 19.30 kui ka 21.00 AK-s pikalt S.Grigorjeva „lavastust“, kus jälle aeleti laval ebaesteetilistes poosides, lakuti teineteist ja nuusutati urkeid. Eemaletõukav ja mõttetu vaatepilt, mille eest maksavad maksumaksjad, kelle lastele näidatakse nüüd isegi uudistesaadete kaudu homoerootilisi ebasündsaid poose.

Sellesse aelemisse kaasatud noortest tüdrukutest on siiralt kahju.

Ivan Makarov

P.S. Õhtu on veel alles noor: kui Meediakroonikla ülevaade oli juba trükivalmis, ilmus Postimehes tänane VIIES lugu EKRE-st: „Juku-Kalle Raid: huvitav kahvel. EKRE-st paistab saavat veel üks Keskerakond“.

Asjasse pühendatud inimesed teavad, miks Juku-Kalle näeb vahetevahel inimeste asemel kahe haruga kahvleid, need seisundid on meditsiinilises kirjanduses kirjeldatud ja lahatud. Seekord nägi Juku aga lisaks veel midagi isegi tema kohta eriskummalist ja kirjutab: „Sitsiilia perekondi meenutav Helmede sõjalaevuke…“.

Kui inimene ei tee enam perekonna ja sõjalaeva vahet, siis paraku on tsirroos oma töö teinud.