07.05.2023
Mees ja naine. Rudolph Belarski maal
Meie kallis, kuid pervertide poolt saduldatuna ülemaailmse multikloaagi poole vabatahtlikult veerevas Eestis on jäänud üsna vähe inimesi, kes julgevad öelda midagi kriitilist direktiivide kohta, mis tulevad nüüd Moskva asemel Brüsselist.
Seepärast iga mõistuse hääleke, mis kostub peavoolumeediast, teeb siirast rõõmu: pole veel kadunud kõik. Ja hüüdja hääl kõrbes tekitab kohe sümpaatiat.
Seekord siis Reet Linna. Tahtsin öelda „vana hea Reet Linna“, aga nii naiste kohta ei räägita. Ütleme nii: Reet Linna, kelle nime kuuldes möödus lõviosa elust. Mitte kõik temas ei meeldi, aga ta on nagu eesti rahva ämm: ämmata ei oleks naist, aga ta ei pea olema täiuslik.
Ja nüüd tegi Reet jälle rõõmu: Õhtulehes ilmus tema lugu „REET LINNA / Meestel seelikud seljas – kas maailm on käest ära?“
Muide, hiljuti selgus, et eriti naiste suhtes räpase suuga seelikus mehelaadset toodet, kellele Kersti Kaljulaid riputas mingi medali rinda, peeti välismaal Eesti „presidendi“ pojaks/tütreks ja naerdi laginal.
Aga tsiteeriks nüüd Reet Linnat:
„Aastaid tagasi kirjutas Arne Oit laheda laulu toonasest moeriidest miniseelikust. Vello Orumets, suur mees laval, laulis selle kuulsaks ja tänase päevani võib seda lõbusat viisi ikka siin-seal kuulda. Moekunstnik Tiina Talumees on öelnud, et seelikus mehed on seksikad, ja ta kavandabki seda riideeset ka meestele. Mina julgen arvata, et iga mees oma figuuriga seelikut siiski välja ei kanna ega ole selles ka kaugeltki seksikas.“
Reet Linnal on kahtlemata õigus, sest inimkond on oma ajaloo kestel leiutanud ja kogu aeg täiustanud riideid, mis oleksid nii mugavad kui ka kenad. Ja kaunistaksid inimest, sest need, kes ise kaunistaksid ükskõik mis riideid – ideaalsete figuuride ja kenade nägudega isendid – ei moodusta paraku enamust.
Õeldu kehtib nii meeste kui ka naiste kohta. Ja see, et me näeme tihti linna vahel patseerimas ülilihavaid naisi, mingid liibuvad retuusid jalas, ei ole minu arust see mõnus vaatepilt. Feministid kohe ütlevad, et naise vahtimine ei peagi meestele mõnu pakkuma, kuna see on ahistamine ja ärakasutamine.
Uskuge mind, kõndivate kiles sardellikonstruktsioonide nägemine ei ole mõnus vaatepilt ka teiste naiste jaoks. Ja sallivuslased ei saa nüüd küll öelda, et naise nägemine ka ei tohi teisele naisele mõnu pakkuda. Sest see oleks juba homofoobia.
Tegelikult on absurdne see, et me peame antud teemal üldse diskuteerima. Reet Linna ütles nii, nagu asi on. Nii et meie ühiskonnas on veel õigeid naisi. Ka Jürgen Ligi oma ootamatu kriitikaga „abieluvõrdsuse“ suhtes oli mehe eest väljas.
+ + + + + + +
Reformierakonna valitsuselt miljoneid saanud siinne venekeelne meedia jätkab kohalike venekeelsete üleskeeramist Kremli leksikoni kasutades: teid assimileeritakse, diskrimineeritakse, vasaraga vastu alasit laiaks litsutakse (viimane Yana Toomi pealkiri rus.err-is). Selline õhutamine pole keeruline ülesanne, sest tööle on võetud palju siia Venemaalt kolinud sealseid propagandiste.
Üks sellistest – Jan Levtšenko – avaldas rus.postimehes loo, mille sissejuhatuses räägib, et Eesti võtab juba 15 kuud vastu põgenikke Ukrainast, täiskasvanud lähevad tööle ja lapsed kooli ning ameerika psühholoog Dina Birman uurib siis koolilaste kohanemist uutes tingimustes ja jagab nüüd meiega oma tähelepanekuid selle kohta, mida meie ise n.ö. oma mättalt ei näe.
Loomulikult on pealkirjaks „INTERVJUU / Eestis mõistetakse integratsiooni all assimilatsiooni: ameerika psühholoogi uuring“.
No täpselt Kremli jutupunktid. Appi, meie omi assimileeritakse! Neetud natsid, nendel veel oma riigikeel olemas, no tere hommikust!
Uurisin natuke professor Birmani kohta, kes töötab Miamis, esines nüüd Narvas ja Tallinnas USA saatkonna eestvedamisel, aga osales ka teaduslikel konverentsidel Kaasani föderaalses ülikoolis. Teadupoolest ei esine Venemaal ükski ameerika teadlane sellistel teemadel riigiasutustes ilma FSB loata.
Guugeldasin ja panin tähele, et ei oma Miamis avaldatud biograafias ega mujalgi ei räägi Birman oma päritolust – sünnikohast, vanematest. Sellist informatsiooni leida ei õnnestunud, nagu ei leia ka paljude eesti poliitikute vikilugudes mainimist nende tegevuse kohta enne Eesti taasiseseisvumist. Nagu kurg oleks neid toonud juba suguküpsetena, sini.must-valge lipuke liitrise lutipläsku otsas.
Kuid leidsin huvitava fakti: sealsamas Kaasanis puhkab Arski juudikalmistul inimene sama nimega ehk Dina Birman, haud on tõtt-öelda nutuses seisus.
Huvitav, kas pole?
+ + + + + + +
ERR avaldas EELK Tallinna Jaani koguduse vaimuliku Jaan Tamsalu arvamusloo „Inimeste tühistamine“, mis ilmus kõigepealt mainitud koguduse sotsiaalmeedia leheküljel.
Vaimulik väljendab loogilisi ja inimlikke seisukohti, kirjeldades tänases Eestis moodi läinud inimeste tühistamise alatut harrastust Aivar Mäe ja Andres Mustoneni näitel, keda ma Tamsalu asemel siiski ei kõrvutaks: Mäe puhul oli tegemist eestisisese laimu ja isikuvastase operatsiooniga, Mustonen aga läks vabatahtlikult kohutavaid inimsusevastaseid kuritegusid toimepanevasse terroririiki esinema. Nagu mõni Steven Seagal.
Sama vea teeb padre Tamsalu siis, kui rääkides Smuuli tegude ümber käivast vaidlusest kõrvutab veelgi drastilisemalt erinevaid asju:
„Nende hulgas, kes praegu nõuavad Juhan Smuuli tühistamist, on üsna palju noori inimesi, kes ei ole kunagi olnud sellistes situatsioonides, nagu oli Smuul, nagu oli Mart Raud ja paljud teised kunstnikud ja teised avaliku elu tegelased.“
Asi on selles, et Mart Raud astus ise hävituspataljoni, kuhu kaasati nõukogude võimu toetajaid vabatahtlikkuse alusel. Hävituspataljonlased tapsid põhiliselt tsiviilisikuid – metsavendi, lihtsalt talurahvast. Kokku on nende (ja Mart Raua) hingel mitu tuhat ilma kohtuotsuseta tapetud Eesti tsiviilelanikku.
Nii et mainides konkreetseid nimesid peaks Jaan Tamsalu olema siiski korrektne ja mitte samastama sunniviisiliselt mobiliseerituid ja vabatahtlikke oma rahva timukaid. Jumal hajutagu oma sulase eetilist kanapimedust.
Kuid Tamsalul on õigus, kui ta kirjutab:
„Ma arvan kindlasti seda, et tühistamine, mis praegu toimub, hakkab järjest enam laienema ja lõpuks me oleme rahvas, keda on võimalik rahvana tühistada. Sest me tühistame üksteist. Ja siis tuleb keegi, kellel on veel suurem kustukumm, ja tühistab meid rahvana. Kaklev rahvas on kergelt tühistatav rahvas.“
Samas ma küll ei näe, et eesti rahvas omavahel kakleks ja tühistaks. Ärge jälle ajage eesti rahva kaela omaenda sigadusi. Ei toimu mitte mingit rahvasisest kaklust, toimub vaid ühepoolne riikliku ja valitsusmeelse meedia ning süvariigi ühisjõududega teostatav süstemaatiline eestimeelsete inimeste tümitamine ja tühistamine.
Rahvas tegeleb praegu lihtsalt ellujäämisega, ja varsti kulub sellele kogu tema jõud.
Ivan Makarov