Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

MEEDIAKROONIKLA: Vaenlase tank kui vabaduse lakmuspaber – Eestil läks 32 aastat okupatsioonisümboli teisaldamiseks, Azerbaidžanil aga kõigest 2 päeva! Fjuk ja Ruussaar näitasid Kuku saates ulmelist ebapädevust

-
23.09.2023
Vale tõuseb, tõde Kukub

Eesti on vaba juba 32 aastat, me oleme aastakümneid NATO liige, aga Tallinnat kahuriga sihtinud okupantide tanki Narvas julgesime teisaldada ainult nüüd.

Aserbaidžan vabastas talle ametlikult kuulunud Mägi-Karabahhi ja kaks päeva pärast sõjalise operatsiooni lõppemist ehk oma maa vabastamist tõmbas postamendilt maha analoogse tähendusega armeenlaste tankimonumendi T-72, mis ründas 1992. aastal Şuşat ja armeenlased tegid sellest mälestusmärgi.

Tank oli armeenlaste poolt 8 ja 9 mail 1992. aastal läbi viidud võiduka operatsiooni „Pulmad mägedes“ sümbol – siis hävitasid armeenia väed aserbaidžaanlaste väeüksused ja hõivasid Karabahhi kultuuripealinna Şuşat.

Vaba Eesti on KOLMKÜMMEND KAKS  f. long aastat täiesti sõltumatus ja kaitstud olekus kartnud eemaldada koledat sõjamasinat, mille roomikutel võis olla ka eestlaste verd. Selle aja sisse mahtus kohutavalt palju alandusi meie riigile ja solvanguid eestlaste aadressil, meeletult palju vene sõjapropagandat ja ajaloo perversset käsitlust. Ja seni ajani võitleb keskerakonna üks juhtfiguure Narvas ja Riigikogus Jevgrafov eestlasi tapnud „kangelaste“ auks nimetatud tänavate ümbernimetamise vastu.

Okupantide tank andis 32 aastat Narva elanikele mõista, et linn on Eestist sõltumatu. Terved põlvkonnad narvalasi idioodistati, tuues lapsi ja noorpaare aastaringselt verise tapamasina juurde.

Aserid aga otsustasid ja tegid asja ära KAHE PÄEVAGA. Plats on puhas ja jääb selliseks.

Meil aga seni ajani vingutakse Kaja Kallase kinnimakstud vene meedias, et millised barbarid on eestlased, kes lõhuvad monumente, kirjutavad ümber ajalugu ja diskrimineerivad oma eesti keele ja haleda eksistentsiga vabastajatest kangelasi.

+ + + + + + +

Eesti häda on selles, et kui teistes riikides eksitavat iba ajanud poliitikud, eksperdid ja ajakirjanikud kannavad väidetu eest mingisugustki vastutust, neid enam ei usaldata, ei valita ja ei kutsuta, siis meil võib ükskõik mis avalik tegelane ajada täiesti süüdimatut juttu ja väita rumalusi, kuid järgmisel päeval pärast tema lolluste ümberlükkamist on ta jälle stuudios ja targa näoga peksab segast.

No me teame näiteks juba, et Venemaal lõppesid raketid veel aasta tagasi ja rašistid pommitavad Ukrainat praegu viltidega. Teame, et huuled sosistasid – maksud ei tõuse. Jne.

Täna ilmus Postimehes lugu „Ignar Fjuk: keskerakonnast on läbi aegade lahkunud vaid eesti nimega poliitikud“. Artikkel toetub „Keskpäevatunni“ saates öeldule.

Täiesti arusaamatu, milleks kasutada selliseid kas lünkliku mäluga või siis lihtsalt ebapädevaid esinejaid nagu Fjuk. Ah et keskerakonnast on ajaloos lahkunud ainult eesti nimega poliitikud?

Pärast Keskerakonna 2011. aasta kongressi, kus Jüri Ratas kandideeris edutult esimehe Edgar Savisaare vastu, lahkus erakonnast oluline tegija Deniss Boroditš.

Vsevolod Jürgenson kuulus keskerakonda 24 aastat, olles Mustamäe piirkonna juhatuses, keskerakonna volikogus ning Mustamäe linnaosakogus. Lahkus keskerakonnast ja hetkel on partei Koos liige.

Olga Sõtnik, kes oli kahe Riigikogu koosseisu liige, tegutses keskerakonnas 14 aastat, lahkudes sealt 2014. aasta detsembris. Ta oli rahvastikuminister Efendijevi nõunik, Tallinna abilinnapea jne, hetkel juhatab kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse süvaosakonda.

Martin Repinski, kitsekarjus, taksojuht ja endine maaeluminister teatas eelmise aasta märtsis, et astub keskerakonnast välja. Enne seda astus ta välja abielust teise keskerakondlase Siret Kotkaga.

Rikkur Ksenija Kostina kuulus keskerakonda 2002-2020.a. olles Tallinna keskerakonna fraktsiooni liige ja noortekogu aseesimees.

Jevgeni Karavajev, kes lahkus keskerakonnast…

Ausalt öeldes ei viitsi selle erakonnakese ajaloos kauem sonkida. Kui võtta veel ette selline põrgukatel nagu keskerakonna Narva partisaniosakond, siis seal muudkui sebitakse erakonnast välja ja sisse, ja kõik nad on mitte-eesti nimedega poliitikud, sest teisi seal ei ole ju. Paljud ei räägi eesti keeltki.

Nii et härra Fjuk ajab lihtsalt piinlikkust tundmata lambist mõttetut soga (Kaja Kallase lemmikväljend), mil pole tegelikkusega mitte midagi pistmist. Äkki ei mäleta ta ka seda, et ise oli ka keskerakonna liige, siis aga hüppas üle reformierakonda, nüüd aga Eesti 200 nimekirjas põrus valimistel.

Ega Fjuki usutlenud ajakirjanikudki ei jää talle ebapädevuse poolest alla.

„Lahkujaid on riigikogu fraktsioonist olnud. Vähe on tähelepanu pööratud sellele, et mida rohkem on lahkujaid, seda vähem saab keskerakond riigilt toetust,“ märkis üks saatejuhtidest, „vana kala“ Ainar Ruusaar.

Jälle ulmeliselt ebaprofessionaalne umbluu, sest keskerakonna riigieelarveline toetus ei vähene, kuna see on seotud riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga, mitte aga fraktsiooni suurusega. Poliitikasaateid tegev ajakirjanik, kui ta ei ole just põhulõugadega rääkiv pea, peaks ju elementaarseid asju teadma.

Või ei peaks? Tegemist on ju peavooluga.

Ivan Makarov

ИХ НРАВЫ: В Подмосковье человека зарезали из-за залаявшей собачонки на привязи