MEEDIAVAADE: ei saa läbi EKRE-ta

Olgugi, et kaporatuuri korraldatud ja meedia poolt mahitatud operatsiooni käigus suudeti organiseerida aasta alguses valitsuse vahetus, mille tagajärjel rahvuskonservatiivid valitsusest välja langesid, on tugeva opositsioonierakonnana populaarsust kasvatanud EKRE jätkuvalt kõikidel meeltel ja keeltel. Nõnda oli see enne eelmisi Riigikogu valimisi, kui vahendeid valimata EKRE-t maha tehti, nii oli see ligi kaheaastase valitsusaja jooksul, kui külvati paanikat, ja nii on see nüüd, kui Reformierakonna ja Keskerakonna poolt kokku pandud Kaja Kallase valitsus on riigi kraavi tüürinud.

Omaette huvitav on sirvida pühade-eelseid ajalehti, kus püütakse lugejahuvi üleskütmiseks leida üha uusi nurki ja persoone. Paraku pole neid eriti võtta. Ja nii korduvadki teemad kui ka kangelased. Kuid on veel üks asi – tüütu refräänina puudutakse absoluutselt iga intervjueeritavaga ka Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda. Loomulikult liberaalsete kulturnikute või vastaspoliitikute mahlas.

Toome mõned näited:

Maalehes ei pääse ajakirjanik Margus Mikomägi intervjuus näitleja Evelin Võigemastiga kiusatusest poliitikast rääkida. Võigemast on paduliberaal ja kurdab, et paljud tema sõbrad on teisel pool. On ikka häda, see tiib pidi ju üdini salliv olema…

Siis tuleb Andrus Ansip ja Postimehe arvamuslisa. Seal kütab endine peaminister kere kuumaks taas Kaja Kallasel endal, kuid muidugi ei pääse ka tähekombinatsioonist EKRE.

Võtame järgmisena ette Postimehe põhilehe ja seal keskendub sotsidest isa-poegade kultuurikolmik Tõnu, Kaarel ja Pääru Oja pikas oopuses taas konservatiividele. Ometi, Pääru Oja tunnistab, et ta võimaluse korral soovibki konservatiivse maailmavaatega inimestega arutleda.

Jõuame LP-ni ja etskae, Liina Tõnissoniga tehtud intervjuus kargab taas EKRE lugejale silme vahele. Muu hulgas teatab kunagine Keskerakonna tippe, et pani EKRE-t valitsusse ennustades täkkesse.

Aga eks see kõik ole ka loomulik, sest EKRE on jõud, mida ei saa eirata ja tema taga on rahvas, kellelt ei saa mingi võimuga võtta ära otsustamisvabadust ega elamisõigust. Nii, et uude aastasse uue hooga, et ikka meedial kirjutamist oleks ja meedialemmikutel kirumist. Sest see valitsus, mis praegu Eesti inimesed vaeseks ja haigeks kurnab, on lausa kuritegelik. Paraku, kui peavool sellest aru saama hakkab, võib juba hilja olla.