13.12.2023
Jätkub meie tumeda nõukogude mineviku taasavastamine ühiskonna pinnal hulpiva kihi poolt: kui Toomas Hendrik Ilves väitis, et N.Liidus polnud restorane, siis Kersti Kaljulaid kahetses, et siis ei olnud lapsepõlve ka. Et ilmale tulid kohe küpsed euroopameelsed vasakliberaalid, kes ei olnud kunagi ei komsomolis ega NLKP-s – ja hakkasid kohe lauluga Eestit vabastama. Kui te tutvute praeguste võimurite elukirjeldustega kasvõi Vikipeedias, siis veendute, et nii oligi. Et hopsti kohe üsast lauluväljakule.
Nüüd aga tuli järjekordse sellelaadse ajaloolise avastusega lagedale veel üks elukutseline koomik, kes omal ajal lörtsis ära Alo Mattiiseni laulu „Ei ole üksi ükski maa“. Keskerakonna partei-munitsipaalleht avaldas mammutintervjuu „Näitleja Märt Avandi: matslik käitumine on viimasel ajal kasvanud, Onu Heinod pole kuhugi kadunud“.
Kümme aastat narkokaubandust rahaliselt toetanud Avandi räägib seal pikalt nii oma raskest alkoholi- kui ka narkosõltuvusest, mis pole ammu enam mingi uudis, nii et lausa värske õhu sõõmuna mõjub tema väide „Komme vaadata vana-aasta õhtul televiisorit on pärit nõukogude ajast, mil muud midagi eriti ei olnudki.“
Nojah – restorane ei olnud, lapsepõlve ei olnud. Avandid-Kaljulaidid-Ilvesed on nagu nõukogude propaganda kehastus, mis väitis, et „seksi meil ei ole“. Selliste rumalustega ei ole mõtet vaielda – täiesti usun, et tollal koksi ei olnud nii vabalt saada, nagu praegu, ja Avandi vaataski KTV-st „Kutsuvat tulukest“, millele oli nõukogude irvhammastest teletöötajate poolt antud ametlik pederastiline nimi „Goluboi ogonjok“ („goluboi“ võrdub antud kontekstis eesti „lillaga“ või multikultilise „vikerkaarevärvilisega).
Noored käisid ikka ka kinos, kus näidati vaheldumisi nõukogude filmidega ka suurepäraseid prantsuse, itaalia jne töid, käisid teatrites, ülikoolide klubides, kus vahel esines ka Ruja ja Rein Rannap kirjutas oma „Sügispäeva“ ja „Zeppelini triumfi“. Sven Grünberg tegi Messi (Valged hommikud tulevad kaunis rongkäigus“, Hando Runnel kirjutas eesti luulet, Jüri Üdist sai Juhan Viiding, päris vabadusvõitlejad (mitte kommunistid) võitlesid ja istusid laagrites, eestlased ka tol ajal hoidsid oma keelt ja meelt, ehitasid paneelmajadele kiuste ka endale kodusid, Avandil polnud aga midagi teha ja ta vaatas nõukogude televisiooni.
Loomulikult kiidab ta keskerakonna lehele antud intervjuus sellist oma sotsmõttekaaslast nagu Andrus Vaarik: „Ta on äärmiselt vaimukas mees. Kui tal on hea tuju, ta on oma sõiduvees ja viitsib lollitada, siis teised võiksid küll vait olla.“
Ma ei ole Kroonika lugeja, tutvudes selles väljaandes vaid ajakirjanduslikku huvi pakkuva informatsiooniga, hinnates ka seda, kuidas seltskonnaväljaande autorid tegelikult naeravad välja meie lõdva kummi ja apla suuga seltskonnatühisusi. Ja oskan hinnata seda, kuidas nad fikseerivad kultuuriloo jaoks meie üleshaibitud tegelaste haledat vaimset olemust.
Nii avaldaski Kroonika nädalapäevi tagasi loo „See ajab asja ära küll.“ Näitleja Andrus Vaarik katsetas otse-eetris peenisekujulist kaelapatja“. No tõesti äärmiselt vaimukas mees, mis siin kosta. Täiesti Avandi enda vaimsel tasemel.
Kroonika vahendab: „Näitleja ja suur muuseumisõber Andrus Vaarik paljastas „Ringvaates“, et oma kõige kallimad ostud teeb ta just muuseumipoodidest. Saates vaatles ta koos saatejuht Marko Reikopiga ekstravagantseid muuseumimeeneid ning proovis muuseas ära ka peenisekujulise kaelapadja… Muu hulgas oli meenete seas vagiinakujuline võtmehoidja ja peenisekujuline kaelapadi. Viimase otstarbekust katsetas Vaarik ka stuudios. „Oled sa kunagi näinud sellist asja nagu vagiina-võtmehoidja tervisemuuseumilt?“ küsis Reikop Vaarikult. „Või ka pankrease?“ näitas ta teistki võtmehoidjat. „Fantastiline! Muuseas ma käisin tervisehoiumuuseumis ja ma üllatusin sel hetkel ka, aga neid vagiinasid ja pankreaseid ma ei näinud,“ muheles Vaarik. „Või näiteks on siin peenisekujuline kaelapadi,“ jätkas Reikop. „Lendad lennukis ja võtad sellise peenise kotist välja, paned kaela ja muide – see on veel väikese taskuga,“ tutvustas saatejuht.“
Ega siia pole midagi lisada. Üks tuntud Ringhäälingunõukogu liige nimetaski „Ringvaate“ saatejuhte sodomiitideks.
Mina ise nii ei ütleks, aga kas ka ei mõtleks? Ja kas paljud teised ei mõtlegi?
Aga mõttesfääri te oma madalalaubalisuse ja vaenukõneseadusega tungida õnneks ei saa.
Ivan Makarov
