Kaja Kallase äärmiselt tundlik kaasa Hallik on jälle erutunud ja järjekordne solvumine lõhnab uue kohtuasja järele. Vanalt professorilt õnnestus hoobilt sisse kasseerida 1500 eurot, nüüd midagi pahasti ütles keegi Lõuna-Eestist.
Pärtelpoeg unistas hiljuti meedias sellest, et iga Eesti elanik annetaks talle kõigest ühe euro, ja selle eest saaks ehitada suure ilusa maja. Hallikul aga on potentsiaali pigistada igast eestimaalasest välja poolteist tuhat per kärss, sest vaevalt et keegi leiaks häid sõnu tegelase kohta, kes teeb verist äri Venemaaga ja peidab ennast juriidiliselt peaministrist ja advokaadist naise seeliku alla. Kui saaks trahvida solvavate mõtete eest, siis võiks see Hallik lausa miljardäriks saada.
Oleks mul isiklikult piisavalt raha, oleksin ma siinsamas kirjutanud kõike, mida ma arvan Kaja Kallase isetoimetulevatest vanematest, Kajast endast ja tema õrna solvuva hingega teisest poolest. Ja see oleks pikk, kuigi üksluine jada. Paraku ei ole mul sellist raha, et oleksin valmis andma ennast väljapressijate meelevalda.
See-eest võin tsiteerida ühe musta lesega seonduvalt Švejki:
„Siis võttis lesk endale meheks ühe ruunaja Vodnanyst, kuid see lõi naise ühel ööl kirvega surnuks ja läks andis ennast ise üles. Kui teda siis Pisekis maakonnakohtu juures üles poodi, hammustas ta papil nina otsast ja ütles, et ei kahetse midagi, ja lisas veel miskit õige vänget keisrihärra kohta.“
„Ega te ei tea, mis ta tema kohta ütles?“ päris salaagent Bretschneider lootusrikkal häälel.
„Seda ma ei või öelda, sest mitte keegi pole julgenud seda korrata. Räägitakse, et tema sõnad olid midagi nii hirmsat ja koledat, et keegi kohtunõunik, kes oli seal juures, läks sellest hulluks ja teda hoitakse tänase päevani eraldi, et midagi avalikkuse ette ei tuleks. Ega see olnud mõni lihtne keisrihärra teotamine, nagu võib juhtuda pommis peaga.“
„Ja missuguseid keisrihärra teotamisi juhtub siis pommis peaga?“ päris Bretschneider.
„Palun teid, härrased, pöörake teine lehekülg,“ anus kõrtsmik Palivec. „Teate, see ei meeldi mulle. Juhtub keel vääratama ja ongi inimesel pahandus kaelas.“
„Ah et missuguseid keisrihärra teotamisi juhtub pommis peaga?“ kordas Švejk. „Mitmesuguseid. Tõmmake nina täis, laske endale Austria hümni mängida ja küll siis näete, mis te suust välja ajate.“
Seega palub Meediavalvur juhul, kui te temaga ühise peolaua taha satute, mitte mainida Kallase pesakonda ega eurokandidaadist väärikat lastesõpra Mihkelsoni. Ärge provotseerige teisigi, meie vanglad ei ole selleks valmis. Kui teil juhtub olema tolle Halliku pilt, ärge riputage seda parem seinale, sest saate isegi aru – suvi, leitsak, sorteeritud biojäätmed ja kärbsed. Too Palivec läks ju kohtu alla, kuna kärbsed sittusid keisrihärra pildi täis.
Aga äri Venemaaga jätkub täistuuridel. RIA Novosti teatab viidates ÜRO platvormi Comtrade ja rahvuslike statistikaametite andmetele, et 2024. aasta esimestel kuudel tarniti Venemaale kõige rohkem importjäätist Kasahstanist ja Lõuna-Koreast – 88%, kokku 3,9 miljoni dollari eest.
Valgevene oma jäätisetarnete statistikat varjab, eeldatavasti on ta kolmandal kohal, järgnevad Poola (182,8 tuhat dollarit), Eesti – 122,8 tuhat, edasi tulevad Itaalia (92,2 tuhat) ja Belgia (56,8 tuhat). Nii et viie rikkaima riigi hulgas me veel ei ole, aga viie suurima Venemaale jäätise tarnija hulgas Eesti juba on.
„Sealjuures ainsad riigid, kes suurendasid oma jäätise eksporti Venemaale, on Lõuna-Korea (76% võrra) ja Eesti (699 korda).
Leedu, USA, Hispaania, Prantsusmaa ja Armeenia lõpetasid täielikult jäätise tarnimise agressorriiki, kusjuures 2023. aastal toosama Leedu importis Venemaale jäätist 478,8 tuhande dollari eest.“ magus uudis
Nii et palju õnne meile, oleme jälle milleski maailmas esikohal, suurendades jäätisetarneid terroririigile SEITSMESAJAKORDSELT.
Vene okupant laseb õhku ukrainlaste maja, tapab pereisa, vägistab ära naise, varastab raha ja teleka, röövib lapse ja pistab põske jahutava maiuse Eestist.
Kas pole siis uhke tunne, või mis?
Ivan Makarov