„Vene maailma“ aktivistid Eestis teevad juba aastakümneid „yanatoomi“, kaevates pidevalt eesti riigi ja eestlaste peale igasugustele euroorganisatsioonidele ja –struktuuridele. Teevad nad seda eesti riigi kaudsel ja teatud „eesti“ poliitikute ja vene eriteenistuse otsesel toel ja ässitusel.
Järjekordne uudis baltija.eu portaalilt: Viinis toimus FUEN-i järjekordse projekti „Vähemuste naised“ konverents. „Eesti esindajad“ tõid seal „üldise diskrimineerimispoliitika näitena“ esile „vähemuse naiselanikkonda oluliselt puudutanud venekeelse hariduse ja pedagoogide väljajuurimise“. Et „Eesti statistikaministeeriumi“ (nii on tekstis – I.M.) andmete kohaselt on kooliõpetajatest 83% naised ja prognooside kohaselt 2300-lt Eesti õpetajalt „võetakse vägisi nende elukutse venekeelsete koolide sulgemise tagajärjel“.
Suurem osa konverentsi ajast oli pühendatud „meditsiini kättesaadavusele kohalikus keeles“ naiste jaoks. „Kohaliku keele“ all mõeldi muidugi vene keelt. Et paljud vene emakeelega naispatsiendid ei saa psühholoogilist abi, kuna ei jätku meedikuid, „kes suudavad või soovivad“ osutada abi patsiendi emakeeles (peetakse silmas ikka vene keelt, mitte näiteks ukraina, valgevene või läti keelt, kuna ukraina, valgevene, läti ja teised naised vaadaku ise, kuidas hakkama saavad – I.M.).
Deklareeriti, et palgalõhe nais- ja meestöötajate vahel Eestis on suuremas osas venekeelsete naiste probleem. Ja järgneb, nagu armastavad öelda venelased, p..se võrdlemine näpuga eesti sotsioloogia punase tiiva parimates traditsioonides: et „venekeelsed naised teenivad 30% vähem kui eestikeelsed mehed“.
Selline sotsioloogiline akrobaatika tuleb tuttav ette: Vikerraadios töötades tuli mul tegemist teha analoogsete võrdlustega Iris Pettai sulest ja pärast veel ka tema kaebustega ERR-i juhtkonnale seoses sellega, et ta võrdles seal minu mäletamist mööda vene meeste ja eesti naiste eluiga Eestis ning „avastas“, et vene meeste eluiga oli lühem, kui eesti naiste oma, ja serveeris seda kui venelaste diskrimineerimise tõestust! Kuigi mehed elavadki keskmiselt naistest vähem, kuna nende töö on sageli raskem ja juuakse ka palju. Pettai on seniajani aktiivne konverentsidel, andku sellele tublile naisele Jumal jätkuvalt pikka iga.
FUEN-i konverentsil deklareeriti, et „venekeelsed naised Eestis peavad nõudma vene keeles abi osutada suutvate meditsiinitöötajate olemasolu. Eesti meditsiinilised õppeasutused peavad tagama ja soodustama kohalike keelte õppimist tulevaste medtöötajate poolt. Eesti valitsus peab… lahendama sotsiaalmajanduslikku probleemi, millega tänase päevani põrkavad kokku venekeelse koosluse naised“.
Paistab, et teistest rahvustest, ka eesti rahvusest naised sellise probleemiga kokku ei puutu.
Nii et eestlased peavad, peavad, peavad, on muudkui kohustatud, aga umbkeelsed Eesti elanikud riigikeelt oskama ei pea, elagu siin kasvõi 50 aastat. Kõik peavad oskama venelaste keelt – aga siinsed venelased ei pea oskama eestlaste, siinsete ukrainlaste, valgevenelaste, lätlaste, soomlaste, sakslaste jne keeli.
Kas vene keelel on siis Eestis mingid eriõigused? Tallinna linna ja ka näiteks Narva linnavolikogu järgi otsustades on. Ja eesti koolide sulgemise ja nende keelekeskkonna jõhkra ärasolkimise tagajärjel hõivab vene keel Eestis aina uusi alasid.
Nii ongi mõeldud, aga lohutagem end sellega, et pastlaid eestlastelt keegi ei võta. Haridusminister lubas armuliselt need alles jätta.
Ivan Makarov