31.01.2024
Teisipäevases Esimeses stuudios võõrustati Jüri Ratast. ETV saatejuht Andres Kuusk, kes alles hiljuti sai kätte Valdo Pandi preemia, oli ausalt öeldes tasemel. Sest küsitleda sellist ühelt poolt sümpaatset inimest ja teiselt poolt paadunud politikaani nagu Jüri Ratas ei olnud nüüd kõige lihtsam ega põnevam ülesanne.
Oleks ju oodanud, et nüüd, kui kõik sillad on põletatud ja selgus, et keskerakonna, mille Jüri Ratas on võidelnud selle looja Edgar Savisaare käest vabaks, hõivasid venelaadsed poliitikud, avaneb Jüri Ratas inimesena ja ütleb ausalt välja, mis tunne oli aastaid nuumata tema väikse algustähega isamaad mõnitanud tšapluhhineid, lubada repskinskitel rahva tagant varastada ja lolli mängida. Ausalt öeldes oli ebameeldiv jälgida, kuidas räuskas täna Delfi TV-s „meie mees“ Riisalu, kes ütles seal, et „Jana Toom pole mingi koll!“ Keskerakond jääbki virelema ja mädanema temasuguste muidumeeste raha-, iha- ja ihuvajaduste rahuldamise huvides. Kuna klounile sekundeeris endine sots, Tallinna nime venekeelses SDE portaalis ühe „n“-iga „põhimõtteliselt“ kirjutanud Belobrovtsev (küsige Lauri Hussarilt, kuidas ta meie „Uudis +“ stuudiost tüübile nördinult helistas), ja siis veel hooldatud habemesamblikuga eestlase kohusetäitja Lauri Laats, kes kui isegi punastab, siis inimesed neid põski ju ei näe, oli pilt hale. Suurel Edgaril oli vähemalt sarmi, stiili, eneseväärikust ja tal oli ka naiste peale hea maitse.
Eile õhtul kordus “Esimeses stuudios” põhimõtteliselt kõik, mille poolest oli Jüri Ratas kõik need aastad kuulus olnud – kui temalt küsiti lasteaedade kohta, siis ta vastas, et inimeste heaks on tehtud palju ja matusetoetused tõusevad. Isegi seekord ei öelnud ta ausalt ja otse, et Yana Toom on ka tema arvates patoloogiline nahhaalne estofoob, FSB agendi sõbranna ja kaasvõitleja, aastakümneid Eesti meedia- ja poliitõhustikku mürgitanud vastik baaba, kes on sohi teel saanud Eesti kodakondsuse, et eesti riiki õõnestada. Ei, Jüri jälle vingerdas ja silmakirjatses, tema jutust ei jäänud isegi sellele superprofessionaalile nagu mina silma mitte ühtegi vähegi olulist seisukohta, ta ajas täielikku bürokraatlikku üldsõnalist iba. Lõpuks ütles härra kolleeg Andres Kuusk härra Ratasele, et see kõik on müügijutt.
Selle peale solvus Ratas silmnähtavalt ja kohutavalt. Põrnitsedes Andrest oma ilusate ärritunud silmadega, kordas Jüri Ratas saatejuhi sõna „müügijutt“ kohe ise kolm korda – et ei, see pole müügijutt, et tegemist pole mitte mingi müügijutuga, et müügijutt see nüüd küll ei ole jne.
Oli ikka küll, surmavalt igav kleepuv müügijutt, aga see oli põhimõtete müügi jutt.
Jüri Ratas on inimene, kes vaatamata oma paljudele väljapaistvatele omadustele – ilus suur sportlik eesti mees, hea kõneleja, keskerakonna Savisaare-Jakunini käest päästja – on argpüks ja äraandja. Ta reetis rahvusliku valitsuse Riigikogu esimehe koha ja veel mõnede raasukeste eest, jättis Eesti, eestlased ja Makarovi sugused Kallase „pangarööövlite“ ja venestajate kätte. Isegi siis, kui oletati, et Ratas võib ühtida sotsidega, ei ole ta selga sirgu löönud ja käratanud: f. you! Fakjuuu!!! Sellist solvangut alla neelates ei olnud vist isegi temal povidlo maik suus.
Hale vaatepilt oli. Tänasest saatest jäi mulje, et parem oleks hoopis Andres Kuusk Euroopa parlamenti lähetada, mitte Jüri Ratas. Ta ajab ju seal tähtsa näoga samasugust sisutut kelbast, kõik saadikud näpivad telefone ja mõtlevad, et no on need eestlased ikka igav rahvas – ju siis on too agar tark poiss Madison hoopis juut.
Isamaa inimesed (päris Isamaa inimesed), olge valvsad! Jaanus Karilaid on rahvuslane ja konservatiiv, kes juba palju aastaid tagasi oli selle totaalse homonduse vasti, mistõttu keskerakonnast lahkus üks kaval rebane (aga mitte enne, kui tema keskus rahvusooperi ees oli valmis ehitatud), hea Jüri Ratas on aga mäest alla veerev tõllaratas. Tekitab helisid ja mingil hetkel põrkab vastu kivi või mätast ning lendab siis kasvõi oravate pessa.
Kui muidugi talle tehtud pakkumine on seda väärt, trajektoor on ju hoolikalt kalkuleeritud. Mees ajas salaja enese “müügijuttu” vähemalt septembrist alates, ega ometi Andres Kuusk seda sõna nüüd juhuslikult kasutanud on.
Aga tegelikult, mille võrra rikkamaks sai siis Isamaa? Keda te oma truudest ja aastaid mööda karjääriredelit roninud liikmetest ses hierarhia järjekorras tahapoole lükkasite?
See on nagu nõukogude ajal, kui inimesed seisid korteri- või autoloa järjekorras, ja siis ilmus äkki järjekordne naaberrajoonist sisse põiganud sõjaveteran, kes suruti vanadest olijatest-ootajatest ettepoole.
Vastik vaadata, kolleegid.
Ivan Makarov