04.01.2024
Vaata,Maria, on möödas kõigest mõni kuu…
Kui ma töötasin Eesti Raadios, oli mul meeldiv võimalus osaleda ka paljudes Lauri Hussari Vikerraadio saadetes. Ta oli suurepärane kolleeg, kellega koos eetris töötamine oli põnev ja turvaline. Ta oli Eesti patrioot, rahvuslane, terane, kiire reageerimise ja hea muusikamaitsega. Laulis isegi – ükskord tulin saatesse, võttes salaja kaasa tema sisse lauldud igihalja loo „New York, New York“, mille sokutasin ka eetrisse. Lauri oli sellest üllatusest silmnähtavalt liigutatud.
Lahkudes raadiost, ütles ta mulle, et Postimehe peatoimetajana avaldab mu lugusid, kui mul selline soov tekkib. Soov tekkis ja kõik läks hästi, kuni Lauri sidus end Eesti 200-ga. Eesti ajakirjandus kaotas hea ajakirjaniku, loodetavasti mitte hea inimese.
Ühise ajaloo tõttu – vahepeal taheti mind seal tühistada, aga Lauri ja Hillar Nahkmann astusid vahele, nii et tühistamine toimus alles aasta või paar hiljem – on mul alati raske Lauri Hussarit kritiseerida ja tögada, aga päris ilma ka ei saa.
Kuna sellest aastast „kuulub Eesti nende 20 Euroopa riigi hulka, kus on tagatud abieluvõrdsus, kutsus ajaloolise otsuse tähistamiseks riigikogu esimees Lauri Hussar LGBT+ organisatsioonide esindajad ning aktiivsemad eestvõitlejad vastuvõtule,“ vahendab Postimees.
Nägime-nägime. No mida öelda: hea Lauri, on arusaadav, et Sa pead tegema ka oma koalitsiooni räpast tööd, kuid ürita ikka hoida mingit sanitaardistantsi ja mitte näida ühena neist. Kui EKRE tuleb ükskord võimule, siis jääb Eesti rahvusriigina püsima ja patoloogiad normiks kuulutanud „seadused“ pööratakse kindlasti tagasi.
Selleks ajaks oled Sa veel piisavalt noor, nii et ära kriipsuta läbi oma ühiskonnategelase tulevikku. Esimesel võimalusel astu välja koos rahaga haihtunud Lehtme mainega parteist, oled ise ju aus inimene.
Kuula, mida Sinu pronksiööde aegne võitluskaaslane Sulle räägib. See asi haiseb hullupööra. Nii ETV kui ka Riigikogu hoone. Täiesti konkreetsel moel haiseb, tuulutage ometi ruumid. Lõpetage juba ära selle jälkuse suureks puhumine, ärge ajage inimesi päris närvi.
Või seda te taotletegi?
+ + + + + + +
Delfi väljaanne Kroonika, mis fikseerib ajaloo jaoks Eesti kuulsamate tühiste persoonide mõttetuid askeldusi, hakkab tasapisi radikaliseeruma ja avaldama ka hardcore materjale, lausa õudukaid.
Meediavalvur on kõigest inimene, seega peab hoidma oma tervist, eeskätt vaimset – nii et järjekordset üllitist ei lugenudki, piirdudes pealkirjaga „Kristina Pärtelpoeg heitis riided seljast ja poseeris pesus“.
No ma ei tea… Milleks mulle see, kui ma olen juba aastaid tagasi lugenud läbi François Rabelais’i raamatu „Gargantua“ (Gargantua et Pantagruel), kust jäidki meelde mõned peakangelase riideid puudutavad üksikasjad, mida olin siiski sunnitud täpsustama.
Näiteks Gargantua kingadele kulus 406 küünart helesinist sametit… taldadeks läks 1100 pruuni lehma nahka… tema mantli peale kulus 9599 ja kaks kolmandikku küünart sinist sametit, millele olid diagonaalis tikitud kuldsed figuurikesed… tema kübarale läks 302 ja üks neljandik küünart valget sametit…
Üks küünar on 0.533 meetrit.
Aga mida, kui palju ja kuidasmoodi Gargantua sõi, seda ma siin parem ei kirjuta.
+ + + + + + +
Mihhaili aaria operetist „Lihtsalt Maria“ Vello Orumetsa repertuaarist:
Vaata, Maria – jääb seltsiks sulle Mihkelson,
ja selgem taevas, kui see, mis ootab mind.
Siiski, Maria, mu pettumus nii valus on –
sa hoia end, nüüd hoiatan ma sind.
Kui ootad raha, siis homseks jäta pisarad.
Raha, Maria võib kaua olla teel.
Kui ootad raha, võib tulla see ka mulla alt –
Kuid ära usu, et saatmata jäi see.
Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria,
Ja meeles pea, et minul on must vöö.
Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria
all sinu südant me poja süda lööb.
Me linnas niigi on liiga palju nutetud
veel tollest päevast, kui lahkus Savisaar.
Sa tea, Maria, kui usaldust on petetud,
siis kõikjal jälgib sind kissis silmapaar.
Kui hakkab kurb sul, siis tule, Maria,
Su jaoks all-linna on avatud kõik teed.
Ja ole kindel, et Anastassia
Sind embab õrnalt ja pakub tassi teed.
Ivan Makarov