See, mis toimub keskerakonnaga, on juba koomiline: püsivalt punase näoga Aab lähebki lõpuks sotsidesse, sinnasamusesse naaseb ka ministrina LGBT-d heterode rahast sponsoreerinud Angela Davise soenguga Kiik – eriti naljakas on aga jälgida, kuidas Jüri Ratas ootamatult südamest solvus Toomi aastakümneid kestnud deržaavameelsuse ja estofoobia peale. Mehel oli lausa kibe pisar silmas. No et kuidas nii võib…
Mehele sülitati aastaid näkku kui eestlasele, tema aga muudkui kiitis takka, pühkides oma tervisest pakatavat füsiognoomiat eesti memmede poolt kootud kampsuni varrukaga. Vastik oli vaadata: suur nägus alfaisane, kes muutis pärast Savisaare tagandamist keskerakonna parketikõlbulikuks poliitiliseks jõuks, talus aastaid harimatu ja kasvatamatu baaba eestivastaseid vempe ja sarisigadusi.
Jüri Ratas käis end see-eest maandamas korvpalliplatsil, ka tantsusaates, siis kogunisti talisuplemas – ja nüüd, kui tema heideti ta enda poolt usu ja armastusega euroopalikuks ärameigitud erakonnas üle parda, postitas ülimalt huvitava video.
Postimees vahendab:
„Ehkki Keskerakond on kriisis, leiab endine erakonnajuht Jüri Ratas viise, kuidas töömõtetest puhkust saada. Hiljutises sotsiaalmeedia postituses proovib Ratas teha populaarset trendi, mis võimalik vaid käreda pakasega. Põhja-Soomes puhkav Ratas räägib, et video tegemise ajal oli kraade suisa -25 ning maksimumiks oli suisa -38. «Õues on nii krõbedad külmakraadid, et kui kuum vesi õhku visata, siis tekib imeline vaatemäng.» kirjutas Ratas klipi juurde, kus kuuma vett krõbedas külmas õhku viskab.“
Vaadake seda videot tähelepanelikult: mini-urnikest meenutavas kruusis pole küll näha mitte mingit vett, ja jäisesse õhku paisatud ollus meenutab pigem ikka tuhka. Tegemist võib olla rituaalse tuhapilvega!
Äkki need olid keskerakonna rituaalmatused, tuha puistamine woodoo stiilis? Mis oli teostatud väljaspool Eestit selleks, et see saast fööniksi kombel siin meil uuesti ellu ei ärkaks?
+ + + + + + +
Loomulikult ei tahtnud Postimees oma praegu veel puhkavaid lugejaid nii õõvastava rituaaliga lõplikult masendada, nii et tõstis eestlaste toonust ka rohkete elujaatavamate teemadega.
Leht avaldas aktuaalse, aga helge loo „Sisulooja Anita Sibul klienditeenindusest Floridas: tahetakse justkui meelega hoolimatult käituda“.
Probleem on tõesti olemas:
„Anita Sibul jagas oma jälgijatega ebameeldivat klienditeeninduse kogemust Floridas. „Kuidas sa saad teha matcha‘t ja kohvi 45 minutit,“ oli naine sügavalt üllatunud pikast ooteajast. Anita Sibul, kes reisib praegu ringi Floridas, rääkis sotsiaalmeedias sellest, kuidas ta langes ebaprofessionaalse klienditeeninduse ohvriks. Nimelt pidi sisulooja ootama kohvikus jooke tunduvalt kauem kui oma sööki ning suhtumine Anitasse kui klienti jättis tema sõnul soovida. „Minu avokaadovõileib tuli vähem kui kümne minutiga. Ja siis me ootasime 45 minutit jooke ja omletti. Kuidas sa saad teha matcha‘t ja kohvi 45 minutit?“ oli Anita hämmeldunud.“
See retooriline küsimus on hea teema Postimehe uurivate ajakirjanike jaoks. Ja kuhu vaatab Eesti tarbijakaitse?
Tunnistan ausalt, et nagu mul pole õrna aimugi, misasi on matcha, nii ei oska ma isegi ära arvata, kes on Anita Sibul – sain ainult aru, et tal on olemas mingi seos Eestiga ja et ta reisib Florida kandis, ilmselt on tal selleks piisavalt raha ja aega.
Aga see ei pisenda eesti lugejate jaoks probleemi ülimat aktuaalsust: kallid eestlased, kui teie ka toitute regulaarselt sealkandis, siis võtke arvesse, et avokaadovõileib tuuakse teile vähem kui 10 minutiga, omlett valmib aga 45 minutiga.
Mind kui Eestis püsivalt toituvat elanikku köitis selles loos aga kõige rohkem küsimus – oli see alligaatori või kilpkonna munadest tehtud omlett?
Florida ikkagi.
Ivan Makarov