01.06.2024
Huvitav päev: millegipärast tahaks lubada endale natuke ekstravagantsust ja teha midagi vastasleerist tegelaste heaks, kes hakkavad mulle muidugi vastu. Aga esiteks on olemas selline asi nagu õiglus ja teiseks on olemas ka suuremeelsus. Teiseks ajab selline lämbus ja palavus hulluks ka konservatiivi.
Sellest lähtuvalt siis: nagu teada, visati Züleyxa Izmailova erakonnast Eesti 200 välja. Jah, Zuzu on suht mõttetu erakondadevahetaja, seksuaalperverssuste toetaja ja endine Taavi Aasa süleabilinnapea. Nii tõesti on.
Aga nüüd positiivsest.
Esimene: proua Izmailova on kena tark naine ja tubli ema, Henry Laksi sugupuu jätkaja.
Teine: Izmailova ei ole rumal inimene.
Kolmas, kõige positiivsem: Izmailova visati välja kohutavast seltskonnast.
See kolmas asjaolu, kui igasugused lehtmiined ei soovinud enam kannatada enda erakonnas seda inimest, räägib ainult Zuzu kasuks. Ju siis on ta hea ja aus inimene.
Sest ma mäletan, kuidas mind Moskvas komsomolist välja visati: akadeemia saalis oli umbes 400 komnoort, ja ainult üks nendest jäi erapooletuks, kõik ülejäänud pidasid mind nõukogudevastaseks kaabakaks. Tänu väljaviskamisele ÜLKNÜ-st (eeskätt muidugi tänu tegelikule põhjusele, miks mind välja heideti ja millest keegi saalis ei teadnud) sain ma hundipassi, ei olnud kaasatud paljudesse häbiväärsetesse aktsioonidesse, ei ole pidanud osalema komsomolistide laupäevikutes ja rahvamaleva öistes reidides, lõpuks ei saadetud Afganistani ka. Et äkki hakkan vales suunas tulistama.
Ei sundinud keegi mind ka NLKP-sse astuma, nii et ainuke erakond elus, kuhu sisse astusin, oli EKRE, ja seegi oli alles paar aastat tagasi. Seepärast olen täna ka tänu tollele kuritegelikust organisatsioonist väljaviskamisele lugupeetud edukas inimene, ja seda juba mitukümmend aastat.
Sama kehtib ka Züleyxa Izmailova kohta: kui inimene visati välja kloaagist, kuhu ta oli sattunud, siis saab ta nüüd puhtana edasi liikuda. Ja vahejuhtum on lisaks ka garantiitempel, et see ebameeldiv laibaveonimeline seltskond lendab eurosaadikute mandaatidest mööda nagu vineerileht tugeva tuulega uinuva Kohila kohal.
+ + + + + + +
Nüüd midagi positiivset ka Jüri Ratasest.
See, et ta reetis Eesti taasiseseisvuse perioodi parima rahvusliku valitsuse, on põlastusväärne. Keskerakonna reetmine on Ratase poolt tunduvalt väiksem patt, kuigi häbi panna punuma koos tuntud lambapeaga, mis sest, et eri suundades.
See, kuidas härra Ratas teenib linnavõimu hõivanud sotse, on alandav. Väita, et vaikses saalis oli hääletamise ajal lärm, mis segas tal nupuvajutamisel mõttesse jäämast (nagu tal oleks olnud valikuid), oli niivõrd massiivse poliitilise figuuri kohta madal ja väiklane. Aga tulemuslik, mis siin pattu salata.
Kuid see lärm, mis tõusis pärast seda, kui Jüri Ratas viimase Tallinna linnavolikogu istungi ajal korraks Kroonika aasta seksikamate pidu väisas ja seal parimaks mudijaks krooniti, on veel väiklasem.
Sest enne viimaste programmi punktide arutamist oli saal juba pooltühjaks jooksnud, aga härra Ratase kange kukal ikka paistis kusagil esiridades EKRE pingi poolt vaadatuna. Seega tegi Ratas vähema pattu, kui laiali jooksnud tööpõlgurid. Ja alles esinaise haamri lõpp-pauguga tormas Jüri saalist välja öisesse melusse.
Jah, Jüri Ratas on muutunud seltskonnalõviks, aga see on miljon korda süütum asi, kui Europarlamenti pürgiva Mihkelsoni riigi ja reformierakonna poolt toetatud kodune fotosessioon lastega. Jüri on nägus mehine mees, sportlik ja isikupärane. Ma temaga luurele ei läheks, aga ööklubisse küll. Kuigi, jah, hiljavõitu. Noor mees aga möllaku. Ei tasu kadedusest kössi jääda.
Muide, kindralitest kommarid kaebasid kunagi Stalinile ilueedist marssal Rokossovski peale, et too seikleb erinevate ilusate naistega tal on kogu aeg uued romaanid, aga tegemist on ju väljapaistva kommunistliku partei liikme ja nõukogude marssaliga.
„Mida siis teha?!“ küsisid meeleheitel kindralid „rahvaste isalt“.
„Mida teha? Kadestada!“ vastas Stalin.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: Jürgenson: Ossinovski-Rosenberg võib raporteerida – Tallinn on judenfrei!