Heal lapsel on mitu nime, kuid on vist õige aeg avaldada tähelepanekuid ajakirjanduse kohta „Meediakriitikla“ ja „Meediakroonikla“ asemel ühise nimetaja all. Olgu see siis „Meediavalvur“. Sest ajakirjandus on demokraatia ketikoer ja Meediavalvur on siis selle koera veterinaararst.
Tänasest on see meie koosseisuline ametikoht. Piitsa ei kasuta, präänikut ei anna – valvan sümptomeid, analüüsin koerakese tervislikku seisundit, teen õigeaegseid süste ning jälgin ka seda, kes kõik talle mollis head-paremat ulatavad ja kui palju klähvi ning kelle suunas tellivad.
+ + + + + + +
Kadri Tikerpuu avaldas esmaspäeval ERR-i portaalis loo „Kas olete mõelnud, kui vähe saavad tippnäitlejad palka?“
Kohe ütlen, et mina küll ei ole sellele mõelnud. Seda enam et keegi ju ei tea täpselt meie kuulsate näitlejate palka. Tikerpuu arvab end seda teadvat, kuid eksib rängalt.
„…Näitlejad Eesti Draamateatri laval, kes mulle (loe: meile) seda parimat suure tähega Teatrit ja Elamust pakkusid, käivad kell 11-15 proovis ja kell 19 on nad taas laval. Seekord siis keskööni. Olete kunagi mõelnud vaheajal teatripuhvetis konjakit juues, lihtsalt uudishimust, palju küll teenib laval olev tippnäitleja? Proovime siis koos: nimetage kümme kõige paremat Eesti teatrites töötavat näitlejat ja saate ilma konfidentsiaalsust nõudvat töölepingut nägemata nende põhitöö palga välja arvutada. Isegi algharidusega kahemees saab sellega hakkama – nad saavad kätte 1350 eurot pluss maksimaalselt 100 eurot! Päriselt! Nii on. Kust ma seda tean? Väga lihtne! Eestis saavad peaaegu kõik tippnäitlejad riiklikult kehtestatud kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka,“ kirjutab Kadri Tikerpuu.
Analüüsigem öeldut.
Kõigepealt ei avalda üldse muljet see, et kirjeldatud päeval olid näitlejad 9 tundi tööl, sest nad ei ületa ei töö kestvuse ega raskuse poolt näiteks Tallinna linna ülesehitusel närvesöövate ummikutega võitlevate raskete veokite juhtide tööaega, ehitustööliste tööaega, õpetajate, medõdede jne piiramatut tööaega. Halisete siin vale puu all, Tikerpuu.
Ettekujutus sellest, et teatrikülastaja joob kindlasti teatripuhvetis konjakit, on iganenud. Ka mitte kõik näitlejad ei tule lavale tulivett tarvitatuna.
Ja „isegi algharidusega kahemees“ saab paraku aru, et kuulsate näitlejate palk ei ole „1350 eurot pluss maksimaalselt 100 eurot“. Ärge nüüd niisugust pada ka ajage. Tele-, raadio- ja trükireklaamide eest saadav korralik rahalisa, teleseriaalides makstav lisa, esinemine igasugustel show’del ja korporatiividel – seda ei ole ometi vähe. Telekanalid pakuvad iga päev igasuguseid meelelahutussaateid, kus teatud näitlejad, tõsi küll, enamasti labasemad neist, käivad nagu tehasetööline vahetustega tsehhis.
Ei ole näitlejad Eestis need kõige vaesemad inimesed. Nad on saanud ümbrikupalka rohkem, kui teised töörügajad elu jooksul palka.
Kadri Tikerpuu ahhetab: „Näitlejatelt küsitakse, et kuidas te teksti pähe saate? Aga küsige parem, kuidas on tänases elukalliduses võimalik 1350 euroga ära elada? Vot see on kunst!“
Ärge pigistage mu läbitungivatest silmadest kasinat mehist pisarat. Mäletan, et mitmete ajakirjanduslike aastatiitlite laureaadina sain ma ERR-is mõni aasta tagasi üsna kurnava ja tulemusliku töö eest 800 eurot kuus brutopalka, ehk 700 eurot kätte. Abikaasa oli töötu ja haigekassas kindlustamata. Aga suutsime aidata ka lapsi. Ei käinud hambaarsti juures oma 20 aastat. See aitas toime tulla. Teenisin lisa transana, seni kui juhtus tööõnnetus ja ära viidi.
Küsite, et kuidas on võimalik 1350 euroga ära elada? Küsige seda parem pensionäridelt, nad vastavad teile, kuidas on võimalik ära elada, tõsi küll mitte 1350, vaid 400-500 euroga. Pidevalt apteegis kalleid ravimeid ostes ja elektri eest makstes.
Missugust näitlejatele kaastundvat hala tahate te praegu siin esile kutsuda? Märt Avandi tarvitas kümmekond aastat kokaiini ja käis sellisena laval, teater tõstis teda selle eest isegi esile. Iga kuu toetas Avandi meie lapsi jahtivat narkomaffiat 1500 euroga, nagu kirjutas Postimees.
Ja tuli toime, kujutage ette!
Räägitakse, et vanurid peaksid kahekaupa elama, et toime tulla. Meie lavad on sugulasi täis, pooled on omavahel abikaasad ja elukaaslased, vanemad-lapsed ja õed-vennad, isegi kaksikud.
Saavad hakkama küll.
+ + + + + + +
Eestis oleme me juba harjunud sellega, et venekeelses meedias kiruvad meie eesti arste Venemaalt ja Valgevenest sissesõitnud ajakirjanduslikud putiblad. Kiruvad selle eest, et mitte kõik ei räägi nendega vene keeles, kuigi miks peaks siin eesti riigikeelega maal keegi seda tegema? Arstid Tšeljabinskis ka ei hakkaks eestlastega eesti keeles suhtlema.
Aga sissesõitnud kamp on tööle võetud, saab valitsuselt toetust ja nõuab peavoolumeedias Eestis totaalset kakskeelsust. Et nemad eesti keelt oskama ei pea, aga eestlased on kohustatud teenindama ja lausa teenima neid vene keeles. Loomulikult muutuvad neid ässitusi tarbivad lugejad enesekindlamaks ja ülbemaks, tekitades kliinikutes skandaale ja teavitades nendest venekeelset meediat, kus kõik see saast ilmub.
Õnneks ei ole veel täheldatud, et venekeelsed arstid hakkaksid eestlasi eesti keele eest vigastama. Lätlasi aga läti keele eest küll. Loomulikult Lätis.
Baltijas Balss teatab: blogija Janis Zandbergs läks teisi inimesi päästma ehk doonorina verd loovutama.
Medtöötajad rääkisid temaga ainult vene keeles, aga kui ta lõpuks vastas läti keeles, torgati tal veeni karistuseks vihaga mitu korda.
„Ma andsin verd spetsiaalses bussis VADC. Viiendat korda sel aastal. Kogu teenindus oli vene keeles – instruktsioonid, kuidas õigesti istuda, langetada kätt, liikuda jne – ja ma vastasin lõpuks läti keeles! Mitte kunagi pole mind veel vere loovutamise ajal nõnda täistorgatud,“ kirjutas Janis Zandbergs oma blogis.
Kas varsti hakkavad meedikud karistama põliselanikest patsiente ka Eestis? Eesti keele eest ja näiteks ka eesti meele eest. Ennustab ju arst Karmen Joller karistust konservatiividele.
+ + + + + + +
Eestis kirjutab peavoolumeedia viimasel ajal tihti, et mingi Pärtelpoeg lasi ennast korduvalt lõigata. Ma ei süüvinud nendesse tekstidesse – kui mõnel inimesel on palju kusagilt saadud raha, ju siis on ta edukas ettevõtja või Nobeli preemia laureaat, siis lõigaku ennast kasvõi Pärteltütreks.
Kroonika-Delfi teatab sarnasest juhtumist:
„Lauljatar Heleza käis kaks nädalat tagasi iluoperatsioonil oma nina kuju muutmas ning nüüd on käes aeg, mil tulemus on kõigile nähtav. 26-aastane lauljatar, kelle kodanikunimeks on Helena Põldmaa, käis viimased kaks nädalat ringi sidemetes. Rinoplastikaga kaasnes ka tõsiasi, et noore naise mõlemad silmad olid sinised. Nüüdseks on Heleza nägu taastunud ning täna hommikul eemaldati tema näost viimased sidemed. „Kaks nädalat möödus kiirelt, peamiselt magasin, paranesin ja olin elevil, et oma nina näha,“ kirjeldab ta värskes Instagrami postituses oma käekäiku. Ta lisab, et tegemist on tema unistuste ninaga.“
Ma nüüd ei tea, kas see Heleza on tõesti laulja ja kas ta ikka oskab laulda. Pildil, kus ta imeb laginal läikivat ümmargust otsa, on tal tõesti olemas mingi nina.
Mõned meditsiiniskeptikud väidavad, et nina on eriti keeruline lõigata, sest see võib pärast operatsiooni hakata arenema omasoodu. Tehakse isegi nalja, et Nasalis larvatus tekkis siis, kui tavapärdikule tehti kosmeetiline ninalõikus.
Aga aeg annab arutust. Karta pole midagi, sest alati võib ju ninast veel ühe viilu lõigata. Ja siis veel ja veel ja veel.
Ivan Makarov
MEEDIAKROONIKLA: Delfi putiblad mõnitavad lahkunud eesti vabadusvõitlejat