02.02.2024
Meie kultuurikapitali juht Margus Allikmaa on sümpaatne inimene. Kui ta tuli 2004. aastal Eesti Raadio etteotsa, siis käis kõik osakonnad läbi ja tutvus iga kui ühe oma alluvaga – tuli kohale, esitles ennast, surus kätt. Tõi kõik need aastad sünnipäevalistele lilli, soovis südamest midagi. Kui mul oli tööjuubel – 20 aastat raadios – soovis Margus mulle „veel kaks korda sama palju“ ja aplodeeris koos saatjatega.
Kui ERR-i asus juhtima praegune juhatuse esimees, sattus kogu raadiorahvas hämmeldusse. „No sellist pole meie majas veel nähtud. Mitte kellelegi ennast ei esitlenud, toimetustega ei tutvunud, tere ei ütle ja vahib ka imelikult,“ kurtis üks legendaarne raadiotöötaja. Teisedki rääkisid sama asja.
Aga Margus… Ükskord jäi meie raadiokolleeg vähki, mida põdes väga raskelt, ta oli lootusetu. Tekkis ka nurinat: et meest pole enam peaaegu ollagi, aga ta on ikka palgal, kuigi teised peavad tema eest tööd tegema. Margus Allikmaa vastus läks mõneks ajaks raadiomaja folkloori: „Laske inimesel haige olla… ja terveks saada“. Veel on meeles, kuidas Allikmaa veel päris alguses tuli vene toimetuse tema jaoks peaaegu tundmatu töötaja matustele vene kirikusse.
Seepärast on mul natuke raske siin Margus Allikmaad tögama hakata, aga kuna ta on hea huumorisoonega inimene, siis tögan natuke ikka. Jäädes tänulikuks inimesele, kes on mind isiklikult seal toetanud ja võimaldanud mul tööd teha, vaatamata „vene maailma“ igapäevastele kaebustele ja iseäranis Sergei Seredenko ning vene saatkonna süüdistustele, mida mõnuga avaldas kohalik venekeelne meedia, mille esindajad mu ülemustele muudkui helistasid ja küsisid: millal vallandate?
Täna ilmus EPL-is kultuurikapitali juhi Margus Allikmaa lugu „Häbematult vähe teenivad andekad näitlejad peaksid presidendiga sama palju palka saama“.
Härra Allikmaa möönab:
„Näitlejatel on palgaga probleem. Olen seda viimased 20 aastat arvanud. Oleme seda viimastel nädalatel seoses õpetajate streigiga ajalehtedest lugenud ja vist ka raadios on sellest räägitud. Muidugi on. Peale taasiseseisvumist oli maksumaksja armust elaval valdkonnal töö keerukusele vastavast sissetulekust raske rääkida, aga hiljem on näitlejate alamakstus ilmselgelt probleem, millest saab ja peab valjul häälel rääkima. Kes peavad? Loomulikult näitlejad ise. Jah, kõik kes kultuurivaldkonnas tegutsevad, teavad et näitlejatel on tugev ametiliit. Teistel kultuurialadel pole pooltki seda. Ja siis, kui õpetajad streikisid, avastasin ma ehmatusega, et näitlejate ametiliit on vait või peaaegu vait. Mingi õhkõrn solidaarsuse mängimine enne etenduse algust viis minutit, kui sedagi, ja ainult ühel päeval. Nii kaugele ei jõua, vähemalt lähiaastatel mitte.“
Loomulikult oleks hea, kui kõik Eestis saaksid palju palka, aga ei saa ju seda kõigile tõsta tingimustes, kui palgamaksja ehk maksumaksja tulud ei tõuse, erinevalt nende kuludest. Ja näitlejate ja õpetajate vahel on ikka vahe küll. Õpetajaid katastroofiliselt ei jätku, samas kui Eestis on ilmselge näitlejate ületootmine. Õpetajad valmistavad eluks ja tööks uusi kodanikke, lasteaiast ülikoolini – näitlejad aga lahutavad inimeste meelt ja üritavad ühtlasi ka kasvatustööd teha, aga Brechtist on asi muidugi kaugel. Ja jumal tänatud. ETV saadete (ka AK) järgi otsustades, teevad rohked teatrikesed oma näitlejakestega tihtipeale mingit täiesti küündimatut värki, solkides traditsioonilisi teemasid ja näidendeid, nagu äsja juhtus „Giselliga“, aeledes jalad harkis laval retuusides ja ronides teineteisele selga, nagu kevadised konnad Piibe maaneel.
Sellistele „näitlejatele“ ja „lavastajatele“ presidendipalk? Mine nüüd, hea Margus.
See, et tippnäitlejad võiksid saada rohkem, on tõsi. Aga miks nad ei saa? Raha, mis oleks võinud minna andekate näitlejate ja professionaalse teatrikunsti toetamisele, paisatakse tola mängivatele taidlejatele. Kurdetakse, et viimasel ajal on publik muutunud, ei pea teatrist lugu, kommenteerib saalist, kasutab telefone, nii et mõni teatrijuht tuleb keset näidendit lavale ja sõimab publikut.
Aga varem ju nii ei olnud. Te ise tõmbasite lati alla, näitasite publikule naba ja p….t, urineerisite laval. Te ise kasvatasite sellise publiku. Kui tuntud näitlejanarkar esines teatri laval 10 aastat laksu all, miks ei või siis saali tulla laksu all?
Missugune arusaamine näitlejate raskest materiaalsest olukorrast võib tekkida eestlastel, kes teavad, et näiteks Avandi on kümme aastat raisanud iga kuu 1000 eurot kokaiini peale? Toetades meie lapsi jahtiva narkomaffia arengut? Missugust arusaamist ootate te inimestelt, kes iga päev loevad, kuidas mingi ülemakstud elunautija meenutab Jan Uuspõlluga priskelt veedetud aega? Näevad neid lõputuid meie näitlejate osalusega reklaame?
Meie näitlejaid eristab praegusest p.residendist näiteks see, et Kadrioru kõrge ametnik ei tee haltuurat ja ei võta vastu ümbrikupalka. Reklaamid, poolametlikud ja mitteametlikud esinemised, teleshow’d, seriaalid, suve- ja jõulutuurid – kes oskab öelda, kui palju meie tuntud näitlejad tegelikult teenivad?
Mõni aasta tagasi kurtis Ivo Linna, et riik maksab talle pensioni kõigest 400 eurot kuus. Nüüd ilmselt rohkem, aga kuidas saabki riik maksta rohkem raha, kui lähtub tööraamatus fikseeritud staažist? Kui terve elu võeti vastu mitteametlikku raha, siis ei makstud ju makse. Miks siis peab riik salatöö eest juurde maksma? Elati ju hästi – palju paremini, kui makse maksnud ja piletid lunastanud publik.
Margus Allikmaal on õigus riigiteatri näitlejate suhtes, kelle eest peab riik hoolitsema. Kas just „p.residendi palka“ makstes, aga siiski. Lugematud harrastusteatrid, mis kerkivad ja kaovad, nagu kurikuulus NO99, võiksid saada toetust Kultuurikapitalist, kui nende tase on tõesti piisav.
Aga mitte nii, et te tahate kultuurikapitali rahade eest ERR-ile uut maja ehitama hakata. Jah, teie kiindumus kinnisvaraga operatsioonisesse on teada-tuntud, aastaid tagasi eraldas riik juba uue kompleksi tarvis suure maalahmaka kalmistu lähedal, projekti peale läksid miljonid – siis aga selgus, et ikka ei ehitata ja kogu raha läks raisku. Oleks loogiline, kui eraldatud maatükk läheks tagasi riigile – aga ei, ERR hakkas seda maha parseldama, et tulu saada.
Sellest on tõesti raske aru saada. Ka faktist, et kulka miljonid kasiinos maha mänginud endine juht Viiol ei raha tagasta ega kinni istu.
Eesti, Eesti, kuradima Eesti… Lollide maa – mõni aeg tagasi oli meil isegi oma Buratino olemas…
Kroonika teatab:
„Aastal 2009 TV3 eetrisse antud, tänaseks kultussarja staatusesse tõusnud „Kättemaksukontoris“ ei tee 31. hooajal, mis jõuab Go3 vaatajateni juba kevadel ja TV3 ekraanile sügisel, enam kaasa televaatajate suurteks lemmikuteks saanud peategelased – Kadri Rämmeld (47) eradetektiiv Marion Pärna rollis ja Elina Reinold (52) eradetektiiv Freya Narvikuna. Nende lahkumise põhjuseid pole seriaali tootjad ega selles osalejad välja toonud, kuid väidetavalt sai saatuslikuks möödarääkimine rahaasjades. Suusad olevat läinud risti eelkõige Kadri Rämmeldil ja Raivo Suvistel (69).“
Kas tahtsid ka presidendipalka?
Maailma kuulsamad näitlejad nagu DiCaprio, Hopkins, Pitt saavad kogunisti kümneid kordi suuremat palka kui Ameerika president.
Põhjus on ilmselt selles, et nende tase on Rämmeldi omast mõnevõrra kõrgem.
Ivan Makarov