Tallinnas toimus võimuvahetus, mis lõpetas keskerakonna 18-aastase valitsemise Eesti pealinnas.
Loomulikult on hea, et Jedinaja Rossija siinne partner ja Tallinna venestaja kaotas võimumonopoli, kuid me oleksime võinud hüpata rõõmust lakke vaid siis, kui see oleks juhtunud kümmekond aastat tagasi.
Sest tänaseks on ennast lõpuks ka Tallinnas võimule upitanud reformierakond veel suurem venestaja, kui seda oli keskerakond: lühikese ajaga 100 000 sissesõitnut. Keskerakond oli avalikes suhetes Putini-Medvedevi parteiga ikkagi enne seda suurt sõda, reformierakonna esinaise Kallase pereäri aga tarnib Venemaale ukrainlaste tapmiseks vajaminevaid materjale kogu sõja ajal.
Keskerakond seisis siiski – loiult, aga ikka – pealinna homostamisele vastu, vikerkaarevärvilisi ülekäiguradu linna Kõlvart ei lubanud, täites selles osas täpselt oma valijate soovi. Sotsid oma näljase pilguga öise feministiga ajasid juba tallinlased hulluks ja jäädes võimu juurde ajavad veel rohkem. Eesti 200 on üks häbiväärne ebausaldusväärne lehtmelaste kogum, mujal mahakantud politikaanid ja tegelinskid, kelle haridusminister pastla-kandle-KK hävitab eesti koole ühe teise järel. Ja muidugi Isamaa, mis on nii populaarne, et saaligi ei mahu, aga pole seni ajani ehitanud kärbsepesagi.
Tallinna linnavõimus on tekitatud praegu mingi poliitiline Paabeli torn, mille naljakas mini-mudel oli esindatud täna ETV Esimese stuudio stuudios, kus enam ei saanud aru, kes on kes: Kiik on olnud vahepeal keskerakondlane ja nüüd juba teist korda sots; Korobeinik oli reformierakondlane, nüüd kesik; Palo oli sots, nüüd isamaalane… Need kõik on maailmavaatelised hobuse ja kala hübriidid, nende ideoloogilised kromosoomid on multikultistunud ja korduvalt muutnud oma sugu.
Muide, tüüpiline näide Isamaa poolsest töö ja poliitilise tegevuse imiteerimisest: täna tuli Tallinna linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjon kokku selleks, et arutada Lasnamäel asuva Moskva puiestee ümbernimetamist. Kohutavalt kiire probleem, tähtsamaid polegi. Tegemist on mingi jalakäijatele mõeldud aukliku teejupiga, ja selle jama pärast tuli kokku 15 inimest, kel oli kell 15 targematki teha, v.a. Kojamees, kes oli kunagi aus punkar.
Venemaal on Tallinna nimelisi tänavaid minu teada vähemalt kümmekond (suurlinnades). Sankt-Peterburgis on tähtis magistraal Tallinna maantee, Moskvas on Tallinna tänav jne. Meil on mingi mõttetu pimesoolikas, väike Moskva põik Lasnogorskis, see on tõesti põhimõttelisem küsimus, kui küüditaja Smuuli tee või okupandi kuju eesti ohvitseride haudade kohal.
Kui Riigikogus mõni päev tagasi kukutati läbi EKRE ettepanek sulgeda ministeeriumide ja riigiametite tarbetud ja vale signaali saatvad venekeelsed lehed, ei viitsinud laisad silmakirjalikud hübriidisamaalased kohalegi loivata. Ja nüüd see Moskva põik, ja hea isamaalane Mart Rannut, tark inimene, pajatas midagi eesti kultuurist. Nojah, nimetame selle soolika ümber ja eesti kultuur hakkab Lasnamäel momentaanselt vohama. Hääletasin ümbernimetamise poolt naerdes, nagu laps…
Isamaalased kukutasid Kõlvarti, väga hästi teades, et sotside tingimus oli linnapea koht Ossinovskile. Kelle sisserändajast isa on mitme protsessi kahtlusalune, kes andis SDE-le ja Eesti 200-le Putini lähikondlase, vene naftaoligarhi raha, et nad saaksid vene raha abil Eestis võimu haarata. Ka Raimond Kaljulaid tungis eesti poliitikasse vene krüptokurjategijate raha eest.
Hea küll, Moskva puiestee jätab mind isiklikult külmaks, aga saage alguseks vähemalt Stolitsast jagu. Seal ilmus täna suur intervjuu „Rain Simmul: vene hing rohkem mõtleb igavestele väärtustele“, autoriks Boris Tuch.
No see on ju anekdoot: said stuudios kokku eestlane ja juut ja kohe analüüsivad, defineerivad, hindavad, iseloomustavad vene hinge. Kusjuures selle vene hinge tõeline kandja ehk venelane teeb kusagil palehigis füüsilist tööd, et need kaks saaksid tema hinge teemal lõugu laksutada.
Nagu kirjutas täna Uutes Uudistes meie Luksemburgi korrespondent Gocha Beltadze (grusiin):
„Venelased hääletavad iga jumala aasta nagu nõiutud „kõige venesõbralikuma“ partei poolt, kus pole mitte ühtegi venelast – palun nimetage mulle kasvõi ühe venelase nimi „kõige venesõbralikuma“ keskerakonna juhatuses või Tallinna juhtkonnas, ja ma avalikult vabandan“ (põhjalikumalt venelased linnavalitsuses ).
Ivan Makarov