Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

MEEDIAVALVUR: Toom on peaaegu hüsteeriline, Europarlamendi mandaat pudeneb käest

-
16.03.2024
Marodööride ninamehed ja Ždanoka
© Gocha Beltadze

Eile õhtul juhtusin vaatamata TV3 saadet „Taavi Mallega Aafrikas“, kus Eestist tulnud peategelased kohtasid Ghanas elavat eestlannat, kelle mees – must, nagu antratsiit, intelligentne inimene – hakkas võttegrupi jaoks täiesti ootamatult suhtlema üsna heas eesti keeles.

Selgus, et laia silmaringiga noor aafriklane õppis eesti keele ära, kuna ta naine on eestlanna. Vaatamata sellele, et sealkandis tõesti ei ole eesti keelel ei erilist rolli, ei ole vastavat keelekeskkonda ega tasuta eesti keele kursusi, mille teemal käib siin Eestis oigamine juba üle 30 aasta.

Arusaadav, et „vene maailm“ on tagunud oma liikmetele pähe elu lõpuni tõe, et teiste rahvaste keeli ei ole vaja õppida, kuna kõik teised on venelastele tänu võlgu ja õppigu ise vene keelt; et „väiksemaid“ keeli ei ole üldse vaja, nende õppimine suure rahva jaoks on alandav, et ilma asukohamaade keelteta saab suurepäraselt hakkama, et ei ole keelekeskkonda, et ei jätku tasuta keelekursusi ja et ei korraldata sellist õppust, kus sulle iga päheõpitud eesti sõna eest maksaksid eestlased tänutäheks tuhat eurot puhtalt kätte.

Sel puhul on sümptomaatiline Eesti „vene maailma“ segmendi ühe tuntuima aktivisti poolt Äripäeva raadiole antud intervjuu „Yana Toom: laske sel vene pensionäril Lätis rahus surra“. Teadupoolest on lätlased otsustanud, et need Putini alamad, kes põhimõtteliselt ei soovi osata läti keelt, põhimõtteliselt võiksid elada oma kodumaal.

Yana Toom on muidugi üks nahaalsemaid inimesi, keda olen ma oma elus näinud ja kuulnud. Kõik eestlaste ja eesti riigi vaenlased on tema kaitsealused põhimõtteliselt. Iga Eesti vastu kõlanud solvang ja laim leiavad tema hinges mõistmist ja sõnades õigustamist. Iga kord, kui Eesti suunas lendab järjekordne süljelärakas, pöörduvad orjalikud peavoolumeedia eestlased Toomi poole kommentaaride saamiseks ja too õigustab meie rahvusriigi mustajaid. Iga jumala kord.

Nii ka antud intervjuus: kuulasin seda kauamängivat nähvamiste jada ja mõtlesin, et kuidas on see võimalik, et eesti riiki Euroopa parlamendis esindama pidanud isik töötab seal hoopis Eestile vastu, tegeledes juba aastaid Eesti peale kaebamise, eestivastaste sanktsioonide algatamise ja muu sitakeeramisega.

Miks peaks hoopis muuks otstarbeks raha saav EV esindaja tegelema eranditult nende isikute huvidega, kes ei ole teda valinud Eesti kodanikud, ehk on Eestis elavad välismaalased, kusjuures just Eesti suveräänsust ja eestlaste põhiseaduslikke õigusi sügavalt põlgava osa huvidega? Valetades sealjuures, et võitleb kogu venekeelse elanikkonna eest?

Miks usurpeerib ta meie rohkete inimõiguste keskuste, õiguskantsleri ja ka näiteks võrdsete õiguste voliniku funktsioone? Kusjuures Toom on ju keskharidusega inimene, kes kompenseerib oma puudulikku eruditsiooni Kremli kanalitele omase agressiivse retoorika ja demagoogiaga.

On üldteada, kuidas Toom sai eesti kodakondsuse – omaenda keskerakondlasest ema esildisel „eriteenete eest“. Sel inimesel, kes on kogu aeg eestivastaselt ussitanud nii poliitikas kui ka vene meedias, ei ole Eesti ees isegi karuteeneid mitte, sest karuteene on vähemalt parimate kavatsusega osutatud ebaõnnestunud teene, aga Toomil pole mitte kunagi olnud eestlaste ja Eesti suhtes häid kavatsusi.

Jah, de jure on ta paraku EV kodanik. Aga tema värsked nähvamised Eesti naabruses elava läti rahva aadressil on eriti kohatud. Saates räägib ta soojalt nii Paljamarist kui oma „läti“ kaasosalisest Ždanokast, Toomi abi oli ka näiteks endine telenäost eurosaadik Mamõkins, kes kolis nüüd lõpuks Venemaale ja kutsub oma saatesse kõige jälgimaid putiniste, nõudes Baltimaade „vabastamist“. Aga need sõprussidemed lätlasi vaenavate tegelastega ei anna Toomile mitte mingit moraalset õigust käsutada lätlasi, kes on vaba rahvas oma vabal maal.

Jah, Toom on praegu üsna haledas paanikas. Ta oli aastaid ülipriske europalga peal ja tegi, mida tahtis ja mida temalt oodati – paraku oodati mitte Eestis. Loomulikult tahaks ta jätkata sellel soojal kohal oma kangelaslikku võitlust kõigi nende huvide eest, kes põlgavad Eestit, eesti keelt, kultuuri, eestlasi, ukrainlasi, eestimeelseid venelasi. Aga olukord on muutunud ja ei ole enam täit kindlust, et keskerakond on eurovalimistel edukas.

Kõik kõrgema ešeloni eesti poliitikud on keskerakonnast nüüdseks lahkunud, nii et eestlaste häältega tuleb kindlasti probleeme, eriti pärast seda, kui Toomi ammu teada abi meie kohtute poolt väljasaadetud välismaalastest estofoobidele pandi lõpuks eesti meedias kella külge. Ka impeeriameelsemad venekeelsed eesti kodanikud võivad anda sedapuhku oma hääled Koos/Vmeste tegelastele, kellele Toom oli hiljutistel valimistel kaotanud Ida-Virumaal neljakordselt, millest oli juttu ka ülalmainitud Äripäeva saates. Ja kuna riigikogulase mandaadile saaks Yana Toom pretendeerida alles kolme aasta pärast, oleks tema olukord täiesti reaalse eurovalimiste kaotamise juhul enam kui nutune. Mihhail Kõlvart on küll väga vaoshoitud poliitik, kes ei näita välja oma antipaatiaid, aga on alust arvata, et Toom ei kuulu nende parteikaaslaste hulka, keda ta usaldaks nagu omaenda naist. Ei, Kõlvarti perel on mõnevõrra teised huvid ja ka teine ettekujutus poliitilisest kultuurist. Niivõrd erinev, et tema erinevalt Toomist võib arvestada ka eestlastest valijate häältega.

Kogu intervjuu Äripäeva raadiole oli Toomi poolt ehitatud ammu hapuks läinud väljamõeldisele, et Eestis kiusatakse ja diskrimineeritakse venekeelseid elanikke, keda ta ainsana siin kaitseb. Esiteks on see üsna räpane vale, teiseks oleks juba aeg aru saada, et „venekeelne elanikkond“ koosneb Eestis suurelt jaolt ka vene vägede eest siia põgenenud ukrainlastest, ka valgevenelastest, juutidest, grusiinidest jne. Kusjuures paljud „venekeelsed“, eriti noored, oskavad eesti keelt ja suhtlevad (töötavad, õppivad) eesti keeles.

Yana Toom esindab Eesti elanikkonnast põhiliselt keskerakonna venekeelset toiduahelat, „surematu polgu“ aktiviste, pronkssõduri kummardajaid sõda toetavaid rašiste.

See on aga marginaalne valijaskond, mida tagatipuks tuleb nüüd jagada petersonlastega.

Pole ime, et saade kukkus välja närviline ja Äripäeva külalise äng lõi kogu aeg sõjakate banaalsuste ja primitiivse vassimise näol välja.

Ei olnud ei meeldiv ega hariv kuulamine.

Ivan Makarov

MEEDIAVALVUR: Alar Karise ühiskondlik kaal on hüppeliselt kasvanud