08.07.2020
EKRE on igas asjas väljas ennekõike Eesti ja eestlaste eest. Pilt on illustratiivne.
Nii ukrainlaste kui välistudengite puhul näib massimeediast jällegi läbi imestav ohe – miks EKRE neid ei taha? Kuigi rahvuskonservatiivid panid juba viie-kuue aasta eest parlamenti kandideerides oma migratsioonivastase suuna paika.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli juba 2015. aastal alanud pagulaskriisi päevist saati mistahes põgenike siiatoomise vastu, ta on alati rõhutanud, et peab prioriteediks eesti rahva säilimist ja eelisõigusi oma ajaloolisel kodumaal, ei taha siia võõraid kogukondi ega Eesti muutmist Kolmanda maailma prügikastiks või läbikäiguhooviks, mis on kirjas ka tema programmilistes dokumentides – ja ikka veel leidub neid, kes ahhetavad, kui EKRE ministrid migratsiooni takistama asuvad.
Seda teavad ka opositsioonierakonnad, aga ikka ajab Kaja Kallas Postimehe veebisaates rumalat juttu, nagu ei teaks ta juba aastaid, et EKRE paneb igati migratsioonile käe ette. Esiorav võiks imestunud näo asemel selgitada hoopis seda, miks Reformierakond eestlust hävitavat massimigratsiooni nii väga toetab – seegi oli ju üks põhjustest, miks RE rahvuskonservatiividega ühist valitsust teha ei tahtnud.
Rahvusmeelsed eestlased ei taha ukrainlasi ja teisi endise NLiidu asukaid siia, sest nad muudavad siinse keskkonna veelgi venekeelsemaks; ei taha moslemeid ja aafriklasi, sest Lääne-Euroopa suured kogukonnad näitavad selgelt, kuidas tekivad paralleelühiskonnad ja no-go-tsoonid; ei taha neid võõrtudengeid, kes ei soovi siit saadud haridusega mitte kodumaad üles ehitama minna, vaid peret kaasa võttes siia elama jääda – kõik see peaks olema isegi Kallasele selge. Aga ei tundu olevat.
Reformierakond on Eesti poliitikasse toonud äraspidise kombe, kus lammutatakse oponentide väljaöeldut või teokstehtavat, mitte ei räägita seda, mida selle asemel ise teeks. Niisiis, Kaja Kallas, selgitage eesti rahvale, miks ja kui palju migrante te soovite nii ülikoolide kui tööturu kaudu sisse tuua, ja kuidas te näete selles valguses eestluse allesjäämist.
Rumalusi leiab ka Uute Uudiste kommentaariumist. Nii kirjutab keegi Kevin: “Näiteks ei või õppurid Eestisse enam kaasa võtta pereliikmeid. Väidate, et olete peresõbralik erakond ning siis keelate abikaasa ja lastega liikumise. Kuskohas siin traditsiooniliste väärtuste hoidmine on?”
Sellise mõttekäigu kohta ei oska hoobilt kohe midagi öelda. Näiteks moslemitel on peres soorollid paigas, pered lasterikkad – kas me peaksime nende sisserännet ergutama, sest nemad on ju eriti tugevalt traditsioonilises elulaadis kinni? Kevin pole aru saanud, et EKRE hoiab eestlaste, mitte kogu maailma traditsioonilisi väärtusi, ega soovi siia võõraid peresid.
EKRE on poliitikasse tulnud selleks, et jääda, Riigikogusse ja valitsusse selleks, et oma valimislubadusi ellu viia – üks neist on massimigratsiooni takistamine ja see ei muutu ei ukrainlaste ja teiste rändlejate ega uut kodumaad otsivate Kolmanda maailma tudengite osas.