Meeldib või mitte, aga alternatiivmeedia ruulib

Kui vaadata näiteks netiloetavust jälgivat keskkonda uudis.net, siis on näha, et populaarsemad allikad võivad küll olla peavoolumeedia väljaanded, kuid loetavuse tabeli eesotsas on sageli alternatiivmeedia lood.

Inimesi huvitavad traditsionalistide Objektiiv, rahvuslaste Uued Uudised, aga ka sellised portaalid nagu Telegram, Makroskoop, Vanglaplaneet ja veel mõned. Nn tõsise meedia ees ruulivad ka kollased väljaanded nagu Delfi ja Õhtuleht.

Ilkujad võivad küll alternatiivmeediat seostada vandenõuteooriate või lamemaalisusega, kuid fakt on see, et lugeja ei saa peavoolumeediast kätte objektiivset infot ning otsib seda mujalt. Nii näiteks on massimeedia peaaegu eranditult pühendunud kliimavõitluse ja rohepöörde kiitmisele – seejuures pingutatakse Maa ülekuumenemise juttudega nii üle, et mõistusega inimesed hakkavad paratamatult otsima teisi infoallikaid.

Ja need pakuvadki infot igas küsimuses – nii kirjutas Makroskoop “IMF: Eesti on maailmas kõige kehvema majanduskasvuga riikide esirinnas”, millesarnast uudist Eesti peavoolumeediast ei leia, siin kiidavad nii Eesti Pank kui majandusanalüütikud mingit kohe-kohe tulema pidavat majanduskasvu. Praegu kirjutatakse Makroskoobis: “Inimkonna viljakus on langenud katastroofiliselt madalale” ja need lood tuginevad tegelikkusele, olles toetatud viidetele.

Peavoolumeedia näitas oma kallutatust Southporti tragöödia kajastamisel, kus ruandalane tappis jõhkralt kolm väikest tüdrukut – ja Eesti ajakirjandus tegeles nädalaid veretöö-vastaste protestide tembeldamisega “paremäärmuslaste märatsemiseks”. Välispoliitiliselt on eriti märgata, kuidas massimeedia kajastab ainult neid sündmusi, mis mahuvad nende ideoloogilisse raamistusse.

Mõistusega inimesi peaks panema mõtlema ka see, kui vaenulikult ja ilkuvalt kajastab ajakirjandus Donald Trumpi tegemisi – kui kedagi nii räigelt maha tehakse, siis pole asi enam inimeses, vaid peavoolule ei meeldi see, mida see inimene tegelikult teeb.

Eesti sisepoliitikas aga ei kajastanud mitte ükski peavooluväljaanne seda, et Riigikogu aseesimees Arvo Aller pöördus OSCE poole, saamaks erapooletut hinnangut e-valimistele – sellist infot varjati kogu eesti rahva eest.

ERR-i uudistesaadet Aktuaalne Kaamera on võrreldud Nõukogude Liidu Kesktelevisiooni saatega “Vremja” – Eesti on välja kujunenud piiratud ja kitsa mõttelaadiga seltskond, kelles tunneb ilmeksimatult ära inimesed, kelle infoväli piirdub ainult AK ja tema ideoloogiaga. Hea näide oli sari väikesaartest, kus ühe saare eakas kalmistuvaht, kes ütles ennast samuti Aktuaalset Kaamerat vaatavad, teadis kindlalt, et Trump ja EKRE on väga halvad, aga miks ja kuidas, seda ta seletada ei osanud.

Nii et võimupoliitikud ja ajakirjandus võivad alternatiivmeediat sarjata mistahes karmide sõnadega, aga viimaste populaarsuse taga on nende endi kallutatus, ebaobjektiivsus ja valelikkus. Kirjutaks peavoolumeedia kõigest täpselt ja erapooletult, poleks meil ühtegi muud meediakanalit. Nüüd aga leiab alternatiivkanalitest just selle, mis lünkades puudu on.

Uued Uudised