21 aastat kaitseministeeriumis töötanud Meelis Oidsalu on asekantsleri kohalt lahkudes välja öelnud tõdesid, mis oma avameelsusega tõestavad, kuidas ametnikkonna-Eesti on riigi teatavasse stagnatsiooni surunud.
“Keset kõige suuremat kriisi kõlab ajaleheveergudel eneseõigustuslik ümin ja see ümin ei ole meid kokkuvõttes viinud väga heasse kohta. Koroonakriisi-eksamil kukkusime haledalt läbi, aga õppetundide analüüsi asemel ja initsiatiivikuse asemel peame veidraid pressikonverentse, kus põhirõhk on selle tõestamisel, et keegi ei ole süüdi. Süükäitumisele ja riigi maine hoidmisele keskendumine on aga kriisi ajal kõige halvem strateegia,” räägib Oidsalu ERR-is.
See jutt käib väga täpselt vaktsiinide riknemisega kaasnenud vastutamisest kõrvalehiilimise kohta nii terviseametis, sotsiaalministeeriumis kui ka kogu valitsuses.
“Strateegiliste probleemide lahendamise tempo riigis on liiga madal ja selles ei tasu süüdistada poliitikuid. Tunnen tegelikult nii eelmise kui praeguse valitsuse poliitikute ees piinlikkust, sest nemad peavad klattima ametnike saamatust, peaminister peab ise tegema ametnike eest tööd, mida nad ei suuda teha normaalses tempos ega tulemuslikult,” lisab Oidsalu.
Mäletatavasti kaitses Reformierakond opositsioonis olles tuliselt kantslereid, ametkondade juhte ja teisi ametnikke, keda EKRE ministrid tööle panna üritasid – ja nüüd on näha, et Kaja Kallas ei saa ise ametnikkonnaga hakkama.
“Ka kõige parem spetsialist panetub pärast viit aastat ühel ametikohal töötamist. Ka mina tunnen, et olen jäänud eluvõõraks ja panetunud ja vajan isiksuslikuks arenguks uusi väljakutseid uutes rollides,” seletab Meelis Oidsalu. Marika Priske on seejuures väga hea näide panetumisest.
Delfi vahendab Meelis Oidsalu juttu pisut varasemast ajast – mees on rääkinud nn koledatest võimukurdudest liiga kauaks avalikku teenistusse jäänud kolleegide näos. “Võimukäitumise asjad on hakanud mind rikkuma inimesena. Ja ma tunnen end kuidagi liiga mugavalt selles üsna mõjukas positsioonis, kus olen,” selgitas ta.
Oidsalu rääkis ka ametnike laialdasest ebakompetentsusest – terviseameti külmladude juhtumi laadseid nähtuseid tegelikult igas ametkonnas. Ja palju. Kogu riigihalduse süsteem pidavat tekitama inimestes tardumust, ebakompetentseid ametnikke hoitavat kohtadel vana sõpruse tõttu ja praegune avaliku teenistuse süsteem olevat tohutult võimukeskne, olles paisunud liiga suureks.